Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
1178049 18. jaanuar 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamata jätmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Laura Feldmanis, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse X-i kaitsja vandeadvokaat Paul Keres pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 20. detsember 2017, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määrus osas, millega
1.1.tühistati osaliselt Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus;
1.2.kohustati jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest.
2.Tühistatud osas teha uus otsustus, millega jätta Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus muutmata.
3.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määruse põhiosa, asendades selle ps 7 toodud põhjendused käesoleva määruse punktides 10–13 märgitud põhjendustega.
4.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud karistusseadustiku (KarS) §de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).
2.Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a
1-17-80491-17-8049 määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning 22. juuli 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni
22.septembrini 2015.
3.2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja toimiku, misjärel esitas kahtlustatava X-i kaitsja vandeadvokaat Paul Keres Riigiprokuratuurile taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlustega.
4.Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti KrMS § 12614 lg 1 pde 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale kättesaadavaks ei tehtud.
5.Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ja nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide tutvustamist ning jälitustoiminguteks antud lubade tühistamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.
5.1.Prokuratuur keeldus põhjendamatult Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud taotluste terviktekstide tutvustamisest. Nimetatud dokumendid ei saa sisaldada riigisaladust.
5.2.Maakohus ei kontrollinud jälitustoiminguteks lubade andmisel kuriteokahtlustuse põhjendatust, kuriteo toimepanemisele viitavate tõendite lubatavust, prokuratuuri taotlustes märgitud kvalifikatsiooni õigsust ega jälitustoimingute vajalikkust. Samuti tugines maakohus lubamatutele tõenditele ning kvalifitseeris kahtlustatavate käitumise ekslikult KarS §de 294 ja 298 järgi.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määrusega tühistati osaliselt Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning jälitusasutust ja prokuratuuri kohustati tutvustama kaitsjale täiendavaid osi Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määrusest ja nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotlustest. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad järgmised.
6.1.Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega anti luba jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari,
20.märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määrus ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotlused tutvustamata osas, kus käsitletakse jälitustoiminguid, millest pole isikuid veel teavitatud, ja osas, kus kajastatakse jälitusasutuste meetodeid ja taktikaid. Esimesel juhul tugineti dokumentide kinnikatmisel KrMS § 12614 lg 1 pdele 3 ja 7 ning teisel juhul KrMS § 12614 lg 1 pdele 3, 6 ja 7.
6.2.Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinnikatmine KrMS § 12614 lg 1 pde 3 ja 7 alusel on põhjendatud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 1 kohaselt on korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Sellise teabe salastatus kustub ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Praeguses asjas anti Harju Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega KrMS § 12613 lgs 4 sätestatud korras luba jätta osa isikuid jälitustoimingutest teavitamata kuni üheks aastaks. Kuigi ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on see tähtaeg möödunud, ei nähtu ringkonnakohtule esitatud materjalist, et kõik isikud on 2(5)
1-17-80491-17-8049 jälitustoimingutega kogutud teabega tutvunud. Seega pole vaidlusaluste andmete salastatus veel kustunud.
6.3.KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel võib keelduda andmete tutvustamisest, kui nende andmete põhjal on võimalik teha järeldusi jälitustoimingu tegemise konkreetse viisi või jälitustoimingu tegemisel kasutatavate vahendite kohta ning andmete tutvustamine võib seetõttu seada ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse. Praegusel juhul vastab jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud tekst eeltoodud nõuetele osaliselt. Muus osas tuleb kõnealuseid dokumente kaitsjale tutvustada.
7.Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebused riigiprokurör Laura Feldmanis ja X-i kaitsja vandeadvokaat P. Keres.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. novembri 2017. a määrustega võeti prokuröri määruskaebus menetlusse ja kaitsja määruskaebus jäeti menetlusse võtmata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Prokurör taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määruse tühistamist osas, millega tühistati Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning kohustati jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest. Tühistatud osas palub prokurör jõustada Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus või saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
9.1.Kokkuvõtlikult leiab prokurör, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on vastuolulised. Ringkonnakohus märkis esmalt, et RSVS § 8 p 1 kolmanda lause kohaselt kustub jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Seejärel kohustati aga jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale teavet, mida pole kriminaaltoimikusse kantud ega isikule tutvustatud. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, miks pole viimati märgitud teabe puhul tegemist riigisaladusega. Samuti sisaldavad vaidlusalused andmed teavet jälitusasutuse meetodite ja taktikate kohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegiumi hinnangul on prokuröri määruskaebus põhjendatud. KrMS § 12613 lg 1 kohaselt teavitatakse isikut jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral tema suhtes tehtud jälitustoimingu ajast ja liigist ning tulenevalt KrMS § 12614 lg 1 esimesest lausest võimaldatakse teavitatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. KrMS § 12616 lgs 1 sätestatud kaebeõiguse tagamiseks on isikul KrMS § 12614 lg 1 esimese lause alusel õigus tutvuda ka dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 52). KrMS § 12614 lg 1 teine lause näeb ette alused, millal võib jätta andmed osaliselt või täielikult tutvustamata. Seega nähtub eelnevast, et isikut ei teavitata tema suhtes tegemata jäetud jälitustoimingutest ja isikul pole õigust neid toiminguid puudutavate andmetega tutvuda. Samuti ei tugineta kõnealuses olukorras teabe tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 teises lauses loetletud alustele, sest KrMS § 12613 lg 1 ja § 12614 lg 1 esimene lause ei kohusta riiki seda teavet isikule 3(5)
1-17-80491-17-8049 tutvustama. Kuna Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad tegemata jäetud jälitustoiminguid puudutavaid andmeid, keeldus prokuratuur õigustatult nende andmete kaitsjale tutvustamisest.
11.Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad ka andmeid jälitustoimingute kohta, millest polnud isikuid Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tegemise ajaks teavitatud, sest Harju Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega anti KrMS § 12613 lg 4 alusel luba jätta isikud nendest toimingutest teavitamata kuni üheks aastaks. Arvestades, et KrMS § 12614 lg 1 esimese lause kohaselt tekib isikul õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega alates hetkest, mil teda on jälitustoimingust teavitatud, polnud ka X-il õigust enne Harju Maakohtu
14.septembri 2016. a määruses märgitud tähtaja möödumist tutvuda võimalike andmetega, mis kõnealuste jälitustoimingutega tema kohta koguti. Seega on nende andmete kinnikatmine põhjendatud.
12.Kuigi ringkonnakohus tugines KrMS § 12614 lg 1 pdele 6 ja 7 üksnes tegemata jäetud jälitustoiminguid puudutavate andmete osas, õigustasid nendest sätetest tulenevad põhimõtted Riigikohtu hinnangul kaudselt kõigi vaidlusaluste andmete kinnikatmist. Nimelt selgitas Riigiprokuratuur ringkonnakohtule esitatud vastustes üksikasjalikult, kuidas võib praeguses asjas kinni kaetud andmete tutvustamise tulemusena edastada jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta teavet, mille avalikuks tulek võib seada ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse. Prokuratuur märkis õigesti sedagi, et KrMS § 12614 lgs 1 nimetatud teabe tutvustamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb otsustada, kas andmete tutvustamisega kaasnev oht mõnele KrMS § 12614 lg 1 pdega 1–7 kaitstavale hüvele kaalub konkreetsel juhul üles andmete tutvustamata jätmisega kaasneva jälitustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 53).
13.Kaaludes praeguses asjas ühelt poolt kinni kaetud andmete tutvustamata jätmisega kaasnevat kaitseõiguse riive suurust ja teiselt poolt kõnealuste andmete tutvustamisega kaasnevat ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidisele efektiivsusele, nõustub kolleegium Riigiprokuratuuriga. Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste osaline kinnikatmine on KrMS § 12614 lg 1 pde 6 ja 7 alusel põhjendatud. Hinnates jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta teabe edastamise ohu suurust, ei arvestanud ringkonnakohus kõiki Riigiprokuratuuri vastuses toodud asjakohaseid argumente ning rikkus Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada.
14.Samuti pole ringkonnakohtu viide KrMS § 12614 lg 1 ple 3 asjakohane. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et kuigi KrMS § 12614 lg 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud andmed on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena, mistõttu juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. KrMS § 12614 lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus jälitustoimik sisaldab teavet, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle kogumisest jälitustoiminguga; näiteks salvestatakse jälitustoimingu käigus vestlus, mille käigus 4(5)
1-17-80491-17-8049 arutatakse riigisaladusena käsitatavaid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3111414, p 666).
15.Ringkonnakohus põhjendas osade vaidlusaluste andmete tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 ple 3 tuginemist sellega, et isikuid ei ole jälitustoimingutest teavitatud ja neile pole jälitustoimingutega seotud andmeid tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu. KrMS § 12614 alusel tuleb kõigepealt otsustada, kas RSVS § 8 ps 1 nimetatud teavet isikule tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik tutvustamise üle otsustamisel tugineda asjaolule, et tegemist on salastatud teabega.
16.Kokkuvõtlikult järeldub ülaltoodust, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on ekslikud osas, milles tuginetakse Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse muutmata jätmisel RSVS § 8 ple 1 ja KrMS § 12614 lg 1 ple 3. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määruse vastavad põhjendused asendada käesoleva määruse põhjendustega.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pdest 3 ja 7, § 362 pst 2 ning § 339 lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määruse osas, millega tühistati Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning jälitusasutust ja prokuratuuri kohustati tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsustuse, millega jätab Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse muutmata. Samuti muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse põhiosa, asendades selle ps 7 toodud põhjendused käesoleva määruse punktides 10–13 märgitud põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus rahuldab prokuröri määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.