Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
1177461 18. jaanuar 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Teabehanketoimingute kokkuvõtte kriminaalmenetluses tõendina esitamise, jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamata jätmise ja jälitustoimingute lubade vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik W kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokurör Laura Feldmanis pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 20. detsember 2017, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määrus muutmata.
2.Jätta kaitsja määruskaebus rahuldamata osas, millega vaidlustatakse riigi peaprokuröri
20.jaanuari 2015. a määruse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist.
3.Muus osas jätta määruskaebus läbi vaatamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud karistusseadustiku (KarS) §de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).
2.Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 KrMS §s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning 22. juuli 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni 22. septembrini 2015.
1-17-74611-17-7461
3.2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja toimiku, misjärel esitas kahtlustatava W kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna Riigiprokuratuurile taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlustega.
4.Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti KrMS § 12614 lg 1 pde 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale kättesaadavaks ei tehtud.
5.Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide väljanõudmist, nende dokumentide tutvustamist, Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tervikteksti väljanõudmist ja tutvustamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist, Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse ja jälitustoiminguteks antud lubade tühistamist ning W suhtes tehtud teabehanketoimingute ja jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.
5.1.Prokuratuur kattis alusetult osa Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud taotluste tekstist kinni ja keeldus põhjendamatult Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tutvustamisest. Kinni kaetud andmed ei kujuta endast riigisaladust.
5.2.Riigi peaprokurör esitas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe alusetult kriminaalmenetluses tõendina. Teabehanketoimingute tegemine ega sel viisil kogutud teabe tõendina kasutamine polnud W suhtes põhjendatud. Samuti polnud riigi peaprokuröril võimalik otsustada iseseisvalt kogutud teabe tõendina esitamise üle, sest teabehanketoimingute kokkuvõttes kajastati ka kokkuvõtte koostanud politseiametniku hinnangut kogutud teabele.
5.3.Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrus on õigusvastane, sest riigi peaprokuröri ja teabehanketoimingute tegemist juhtinud isiku vahel oli huvide konflikt. Kuna maakohus tugines jälitustoiminguteks lubade andmisel teabehanketoimingutega kogutud teabele, mis esitati riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega kriminaalmenetluses tõendina, on õigusvastased ka maakohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud.
5.4.Maakohus kvalifitseeris jälituslubade andmisel kahtlustatavate käitumise ekslikult KarS §de 294 ja 298 järgi. Samuti ei põhjendatud nõuetekohaselt kuriteokahtlustuse olemasolu ja W suhtes jälitustoimingute tegemise vajalikkust.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määrusega jäeti kaitsja kaebus eelmenetluses riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise osas läbi vaatamata ja Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tutvustamise osas rahuldamata. Muus osas määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning kohtumenetluse pooltele anti seoses Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamise ning Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide kaitsjale tutvustamise taotlusega tähtaeg oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks . Samas määruses märgiti, et jälitustoiminguteks antud lubade tühistamise taotluse osas antakse pooltele tähtaeg seisukohtade ja taotluste esitamiseks pärast seda, kui ringkonnakohus on hinnanud lubade ja nende aluseks olnud 2(5)
6.1.KrMS § 12616 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras vaidlustada kohtumääruse, millega anti samas seadustikus nimetatud alusel luba jälitustoimingu tegemiseks. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust vaidlustada koos jälitustoimingu loaga ka nende tõendite lubatavust, millele jälitusloa andmisel tugineti, tuleb kaitsja kaebus jätta riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise osas läbi vaatamata. Ringkonnakohtul pole jälitustoimingu loa vaidlustamiseks toimuva määruskaebemenetluse raames pädevust kontrollida julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise seaduslikkust.
6.2.Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust pole võimalik kaitsjale tutvustada, sest see dokument sisaldab korrakaitse riigisaladust riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 1 mõttes. Muu hulgas käsitletakse vaidlusaluses määruses jälitustoiminguid, millest pole isikuid veel teavitatud.
6.3.Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse osas, millega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata. Muus osas pole ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määruse peale esitas kaebuse W kaitsja vandeadvokaat E. Muna, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise taotlus läbi vaatamata ja Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tutvustamise taotlus rahuldamata. Kaitsja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega tühistada riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrus ja tunnistada W suhtes tehtud teabehanketoimingud õigusvastaseks. Samuti taotleb kaitsja Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse väljanõudmist ja tutvustamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist ning Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist.
7.1.Ringkonnakohus jättis kaitsja kaebuse riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise osas alusetult läbi vaatamata. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus isik esitab kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määruse peale KrMS § 12616 lg 1 alusel määruskaebuse, mõjutab selle loa ja viimase aluseks olnud taotluse tutvustamise ulatus vahetult seda, kuivõrd tõhusalt saab isik määruskaebemenetluses jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda. Seega on jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osalise tutvustamata jätmise õiguspärasuse hindamine käsitatav osana õiglase ja efektiivse määruskaebemenetluse eelduste loomisest ning tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb loa ja taotluse osalise tutvustamata jätmise seaduslikkust hinnata jälitustoimingu loa vaidlustamiseks toimuva määruskaebemenetluse raames (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 58).
7.2.Analoogiliselt jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olnud taotluste osalise tutvustamata jätmise õiguspärasusega tuleks praeguses asjas kontrollida ka riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse seaduslikkust. Kõnealuse määrusega esitati julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave kriminaalmenetluses tõendina ja see tõend oli ainus jälituslubade andmise alus. Riigi peaprokuröri määruse õiguspärasust hindamata pole võimalik kontrollida W suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust.
7.3.Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrus on riigi peaprokuröri ja teabehanketoimingute tegemist juhtinud isiku vahelise huvide konflikti tõttu õigusvastane. Samuti esitas riigi peaprokurör
3(5)
1-17-74611-17-7461 julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe alusetult kriminaalmenetluses tõendina. Teabehanketoimingute tegemine ega sel viisil kogutud teabe tõendina kasutamine ei olnud W suhtes põhjendatud.
7.4.Ringkonnakohus käsitas Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruses sisalduvat teavet alusetult
riigisaladusena ja keeldus määruse tutvustamisest. RSVS § 8 p 1 kohaselt on korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Sellise teabe salastatus kustub ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Praegusel juhul kaeti jälitusload ja nende aluseks olnud taotlused kinni osas, mis puudutavad jälitustoimingutele allutatud isikut nr 8, kes on ASi D juhatuse liige ja AS-i C nõukogu liige Z. Z-i suhtes jälitustoimingute tegemine nähtub aga muudest kriminaaltoimiku materjalidest ja nende jälitustoimingute käigus kogutud teabe avalikuks tulek ei saaks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
8.Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.
8.1.Julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe salajane kogumine pole käsitatav jälitustoiminguna ja sellele ei laiene KrMS §s 12616 sätestatud kaebekord. Samuti pole põhjust lähtuda riigi peaprokuröri
20.jaanuari 2015. a määruse vaidlustamisel analoogiast jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olnud taotluste tutvustamata jätmise vaidlustamisega. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamine ei mõjuta vahetult jälitustoimingu seaduslikkust. Ka Riigikohus leidis
14.detsembri 2017. a määruses kohtuasjas nr 1177077, et KrMS § 63 lg 11 alusel tehtud riigi peaprokuröri määrus ei ole KrMS §s 12616 sätestatud korras vaidlustatav.
8.2.Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus sisaldab riigisaladust ja asub jälitustoimikus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 14. detsembri 2017. a määruses kohtuasjas nr 1177077, et KrMS § 12616 lgs 1 sätestatud määruskaebuse esitamise õigus on kitsalt piiritletud vaid kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa vaidlustamisega ning jälitustoimingu aluseks olnud teabe saamise õiguspärasus ja tõendina kasutamine ei mõjuta automaatselt jälitustoimingu loa seaduslikkust. Teabehanketoimingute kokkuvõtte kriminaalmenetluses tõendina esitamine on vaidlustatav kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki 5. jaos ette nähtud uurimiskaebemenetluses ja teabehanketoimingute kokkuvõtte tõendina lubatavuse küsimus lahendatakse kriminaalasja sisulise arutamise käigus (vt viidatud lahendi pd 58–60). Jäädes eeltoodud seisukohtade juurde, leiab kolleegium, et ringkonnakohus jättis riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse seaduslikkust puudutavad väited õigustatult tähelepanuta ja kaitsja kaebuse vastavas osas läbi vaatamata.
10.Kuigi ringkonnakohus märkis, et tema 31. augusti 2017. a määrus on vaidlustatav üksnes osas, millega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, taotletakse Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ka osas, millega jäeti kaitsja kaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul puudub kaitsjal viimati märgitud küsimuses edasikaebeõigus.
11.Nimelt jättis ringkonnakohus rahuldamata kaitsja taotluse tutvuda Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega, mis sisaldab põhjendusi maakohtu jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste 4(5)
1-17-74611-17-7461 osalise tutvustamata jätmise kohta. Kuna jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste tutvustamata jätmise seaduslikkus kujutab endast osa ringkonnakohtus arutamisele tulevast kohtuasjast ja Riigiprokuratuuri määrusega tutvumine võis mõjutada kaitsja täiendavaid seisukohti selles küsimuses, tuli ringkonnakohtul otsustada määrusele ligipääsu üle eelmenetluses. Ilma selle küsimuse lahendamiseta poleks olnud võimalik määrata KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel pooltele tähtaega seisukohtade ja taotluste esitamiseks Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamise osas ning Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide kaitsjale tutvustamise osas. Teisisõnu oli Riigiprokuratuuri määrusele ligipääsu üle otsustamine kohtuasja ringkonnakohtus arutamisele määramise vältimatu eeldus. Kuna KrMS § 385 p 25 kohaselt ei ole kriminaalasja ringkonnakohtus arutamisele määramise määrus määruskaebe korras vaidlustatav, ei saa vaidlustada ka Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusele juurdepääsust keeldumist. Seetõttu tuleb kaitsja kaebus jätta vastavas osas läbi vaatamata.
12.Seisukohta, et ringkonnakohtu eelmenetluses tehtav otsustus andmete tutvustamata jätmise määrusele juurdepääsu võimaldamise kohta pole asjas tehtavast lõpplahendist eraldi vaidlustatav, toetab täiendavalt seegi, et KrMS § 12616 lg 1 alusel toimuvas määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu üks põhiülesanne kontrollida jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste osalise tutvustamata jätmise seaduslikkust. Kuna üldjuhul keeldub prokuratuur andmete tutvustamata jätmise määrusele juurdepääsust olukorras, kus kõnealune määrus kajastab prokuratuuri hinnangul samu kaitsmisväärseid andmeid, mis jälitusload ja nende aluseks olnud taotlused, pole ringkonnakohtu eelmenetluses tehtava otsustuse eraldi vaidlustamine põhjendatud. Andmete tutvustamata jätmise seaduslikkuse osas võetakse lõplik seisukoht edasise määruskaebemenetluse käigus. Ka praegusel juhul ei hinnanud ringkonnakohus vaidlustatavas määruses maakohtu jälituslubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide tutvustamata jätmise seaduslikkust.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata osas, millega vaidlustatakse riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist . Muus osas jätab Riigikohus määruskaebuse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.