Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
1-17-8756 18. jaanuar 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamata jätmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F-i kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokurör Laura Feldmanis pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 20. detsember 2017, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määruse põhiosast välja viide KrMS § 12614 lg 1 p-le 3.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Arvata menetluskulude hulka F-i valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu ja õigusabi osutamisega tekkinud õigusteenuskulu kogusummas 907 (üheksasada seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud karistusseadustiku (KarS) §-de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §-de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).
2.Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a määrusega anti luba
1-17-8756 jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning 22. juuli 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni 22. septembrini 2015.
3.2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja toimiku, misjärel esitas kahtlustatava F-i kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Riigiprokuratuurile taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlustega.
4.Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti KrMS § 12614 lg 1 p-de 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale kättesaadavaks ei tehtud.
5.Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide tutvustamist, Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist ning jälitustoiminguteks antud lubade õigusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et maakohtu määrustes pole nõuetekohaselt põhjendatud kuriteokahtlustuse olemasolu ega F-i suhtes jälitustoimingute tegemise vajalikkust. Samuti ei järgitud teabehanke- ja jälitustoimingute tegemisel ultima ratio-põhimõtet ning F-i kohta koguti salaja teavet kauem kui üks aasta.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide tutvustamiseks. Samas määruses märgiti, et jälitustoiminguteks antud lubade õiguspärasuse osas võetakse seisukoht pärast 16. oktoobri 2017. a määruse jõustumist.
6.1.Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et jälitustoiminguteks antud lubade ning nende aluseks olnud taotluste osaline tutvustamata jätmine on KrMS § 12614 lg 1 p-de 3, 6 ja 7 alusel põhjendatud. Kinni kaetud tekst sisaldab andmeid, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ning jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta, ja samuti andmeid, mida ei ole võimalik eraldada ning esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–6. Kuna vaidlusaluseid andmeid ei ole kahtlustatavale ega kaitsjale tutvustatud, on tegemist ka riigisaladusega.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse F-i kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada menetlejat tutvustama kaitsjale Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, Harju Maakohtu 23. jaanuari,
20.märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekste. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, leides, et ringkonnakohus jättis KrMS § 12614 lg 1 p 3 kohaldamisel kontrollimata, kas jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste kinni kaetud osad vastavad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-s 1 sätestatud nõuetele. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu määrusest, kas ja kuidas ohustab kinni kaetud andmete avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut.
2(4)
1-17-8756
8.Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul on jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste osaline kinnikatmine õigustatud. Vastavad põhjendused on esitatud Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruses, mis sisaldab riigisaladust ja asub jälitustoimikus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegiumi hinnangul pole ringkonnakohtu viide KrMS § 126 14 lg 1 p-le 3 asjakohane. Riigikohus on varem selgitanud, et kuigi KrMS § 12614 lg 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud andmed on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena, mistõttu juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. KrMS § 12614 lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus jälitustoimik sisaldab teavet, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle kogumisest jälitustoiminguga; näiteks salvestatakse jälitustoimingu käigus vestlus, mille käigus arutatakse riigisaladusena käsitatavaid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 666).
10.Ringkonnakohus põhjendas vaidlusaluste andmete tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 ple 3 tuginemist sellega, et kahtlustatavale ja tema kaitsjale pole jälitustoimingutega seotud andmeid tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu. KrMS § 12614 alusel tuleb kõigepealt otsustada, kas RSVS § 8 p-s 1 nimetatud teavet isikule tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik tutvustamise üle otsustamisel tugineda asjaolule, et tegemist on salastatud teabega.
11.Samas ei too ülal kirjeldatud viga kaasa vaidlustatud kohtumääruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt tutvus kohus nii Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega kui ka jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste terviktekstidega ning võrdles neid osaliselt kinnikaetud dokumentide tekstidega. Kontrolli tulemusena leiti, et jälitustoimingute aluseks olnud kohtumääruste ja prokuratuuri taotluste teksti osaline tutvustamata jätmine oli põhjendatud, sest vaidlusaluste dokumentide kinnikaetud osad sisaldavad KrMS § 12614 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud andmeid, s.t andmeid, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuste meetodite, taktika ning jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta, ja samuti andmeid, mida ei ole võimalik eraldada ning esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–6. Kolleegium nõustub nende põhjendustega.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määruse põhiosast välja viite KrMS § 12614 lg 1 p-le 3. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada F-ile määruskaebemenetluses valitud kaitsjale
makstud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot) ning õigusteenuskulu 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks 2 tundi ning määruskaebuse koostamiseks 4 tundi. Kokku osutas kaitsja F-ile õigusabi 6 tunni vältel. 3(4)
1-17-8756 Õigusteenuse tunnihind on 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Lisaks kajastatakse arvel õigusteenuskulu, mis moodustab 5% valitud kaitsjale makstud tasust. Õigusabikulu tasumist kinnitab taotlusele lisatud konto väljavõte.
14.KrMS § 187 lg 2 teine lause sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel, juhindudes KrMS §-des 180–184, 1871 ja 188 sätestatust. Kuna praegusel juhul on rahuldamata jäänud määruskaebus esitatud kahtlustatava huvides, peab Riigikohus kindlaks määrama F-il tekkinud menetluskulu suuruse.
15.KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 1-17-7077/14, p 80).
16.Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiminguteks kulunud aeg põhjendatud ja määruskaebuses esitatud argumendid on F-i huvide kaitsmisel asjakohased. Samuti on kaitsja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) mõistliku suurusega. Eelnevat arvesse võttes loeb kolleegium kaitsja taotluses märgitud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot) mõistlikuks ning arvab selle koos õigusteenuskuluga (43 eurot ja 20 senti) menetluskulude hulka. Kokku tekkis F-il määruskaebemenetluses menetluskulu 907 eurot ja 20 senti. See, kas nimetatud summa jääb F-i kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ja otsustatakse põhimenetluse käigus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.