Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 15.12.2017 saabus Viru Maakohtule Justiitsministeeriumi kaudu KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt menetlemiseks Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse taotlus Heikki Kallastele Soome Vabariigi Oulu prokuratuuri 17.12.2015 otsusega mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus taotleb Soome Vabariigi Oulu prokuratuuri 17.12.2015 otsuse tunnustamist ja täitmist Heikki Kallaste suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega summas 84 eurot. Otsus jõustus 17.01.2016. Heikki Kallastele on karistus määratud sõidu- ja puhkeaega käsitlevate ettekirjutuste rikkumise eest Soome Vabariigi Teeliiklusseaduse § 105a, § 92a, § 105a (1) ning Nõukogu määruse nr 561/06, mis käsitleb teatavate sõidutunde ja puhkeaega käsitletavate normide ühtlustamist § 561 alusel. 13.08.2015 kell 15.10 aadressil xxxx ei kasutanud Heikki Kallaste sõidukijuhile kohustuslikke puhkeperioode. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süütegu, mille eest Heikki Kallastet karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub KrMS § 50870 toodud süütegude loetelus (p 2 – liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega). Kohus ei tähelda ka KrMS § 50871 toodud kohtuotsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et trahv ja informatsioon isiku õigusest trahvi vaidlustada anti Kallastele isiklikult kätte, otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et Heikki Kallaste ei vaidlustanud trahvi. Lähtudes KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50872 asub kohus seisukohale, et Soome Vabariigi Oulu prokuratuuri 17.12.2015 otsuse täitmine tuleb tunnistada lubatavaks. KrMS § 48912 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 130 lg 10 sätestab, et tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks katkematuks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks katkematuks vaheajaks. Käesolev lõige kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel töötavale juhile määrusega reguleerimata ulatuses. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Heikki Kallaste tegu LS § 248 lg 1 järgi – kehtestatud vaheaja mittekasutamine pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. LS § 248 lg 1 näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Järelikult vastab Heikki Kallastele Soome Vabariigi Oulu

prokuratuuri poolt karistuseks mõistetud 84 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest mõistetud karistusele ega kuulu KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Soome Vabariigi Oulu prokuratuuri 17.12.2015 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses. KrMS § 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Heikki Kallastelt Soome Vabariigi Oulu prokuratuuri 17.12.2015 otsusega välja mõistetud rahaline karistus summas 84 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. KrMS § 48913 kohaselt kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada KarS §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul ei ole taotlev riik andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.