lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10760/37

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10760/37
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
928
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-10760/9Viru Maakohus Narva kohtumaja25.03.20151-14-10760/26Viru Maakohus Narva kohtumaja05.05.20161-14-10760/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.11.20171-14-10760/44Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.06.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10760

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. novembri 2017 määrus, millega kinnipeetav P.R jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kinnipeetav P.R (isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 14. novembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohus 25. märtsi 2015 otsusega tunnistas P.R-i süüdi ja karistas teda KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 2 aastat 2 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel vabastas kohus ta karistuse kandmisest tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Katseajal kohustus P.R täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.
16.märtsil 2016 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata P.R-i karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täitnud V. Melnikuv registreerimiskohustust.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 18.09.20261-26-5902/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-5592/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Viru Maakohus 5. mai 2016 määrusega pööras P.R-i karistuse 2 aastat 2 kuud täitmisele ja luges vangistuse kandmise alguseks 5. mai 2016. Karistusaeg lõpeb 5. juulil 2018.
4.Viru Vangla edastas 13. oktoobril 2017 Viru Maakohtule materjalid P.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.

Prokuratuur toetab samuti P.R-i ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu määrus

6.Viru Maakohus 14. novembri 2017 määrusega jättis P.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis järgmist.
6.1.P.R-i on kriminaalkorras karistatud kolm korda, kehtivaid karistusi on kaks. Karistust kannab ta röövimise eest. Garanteeritud töökoht puudub, võimalik on taastada XXX. Elukoht on olemas. Distsiplinaarkaristused puuduvad.
6.2.P.R-i korduv karistatus näitab, et varasemad karistused ei ole tema puhul eesmärki täitnud. Tema karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseaja tingimusi. Kõik see kogumis ilmestab süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et P.R hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. P.R ei ole huvitatud stabiilsest ja õiguskuulekast elust. Puudub ka veendumus, et ta seekord täidaks kriminaalhooldusnõudeid.
6.3.P.R ei ole toime pannud distsipliinirikkumisi. Sellele vaatamata ei ole kohtul alust arvata, et tema uue kuriteo toimepanemise risk ennetähtaegselt vabanemisel oleks madal või väheoluline. Määruskaebus
7.Määruse peale esitas määruskaebuse P.R , kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. P.R märgib, et ta kannab karistust avavanglas, teeb majandustöid ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tema nägemine halveneb ja ta pöördus arsti poole. Tal on ka trombid. Vangla haiglas osutatakse talle vaid esmaabi valu korral. Vabanemise järgselt soovib P.R kohe minna haiglasse ja lasta trombid kirurgiliselt eemaldada. Samuti plaanib ta nägemisprobleemiga seoses taotleda invaliidsuspensioni ja uurida invaliidide tööhõive võimalusi. Töötamine võimaldab tal tasuda rahalised kohustused riigi ees. P.R märgib ka, et tal on elukoht XXX. Sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest ei ole. Ta kinnitab ka, et on vangistuse ajal vajalikud järeldused teinud, elab edasiselt seaduskuulekalt ja täidab kõiki kohtu ettekirjutusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

9.Viru Maakohtu määruse põhjendused on veenvad, piisavad ja asjakohased. Kohtu kaalutlusviga, mis oleks tinginud P.R-i ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, ringkonnakohus ei tuvastanud.
10.Maakohus on õigesti märkinud, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine.
10.1.Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud

individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt sellisena Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20 ja 21).

10.2.Ringkonnakohus leiabki, et kuigi P.R on vangistuses teinud pingutusi oma käitumise korrigeerimiseks ning tal on vabaduses elukoht, tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ei ole. Maakohus on õigesti märkinud, et kinnipeetava korduv karistatus ja kuriteo asjaolud annavad aluse karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Nähtub ju siit, et P.R, vaatamata varasematele karistamistele, pani toime röövimise isikute grupis. Viru Maakohtu 25. märtsi 2015 otsusest selguvalt tungisid süüdistatavad korteri välisukse sisselöömise teel kannatanu korterisse, lõid talle kirvega vastu keha ja rusikatega näkku ning peale vastupanu murdmist varastasid tema vara.
10.3.P.R-i kinnitused soovist elada edasiselt seaduskuulekalt ringkonnakohut teda vabastama ei veena. Süüdimõistetu näitas viimase kuriteoga, et majandusliku kasu saamiseks võib ta kasutada vägivalda. Taoline oht on kolleegiumi hinnangul täheldatav ka praeguselt, s.o puudub veendumus, et senine vangistusaeg on P.R-i käitumise muutmiseks olnud piisav.
10.4.P.R-i ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei omista ringkonnakohus olulist tähendust määruskaebuses toodud väidetele, mis puudutavad tema tervislikku seisundit. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ehk siis kinnipeetavatele tagatakse vanglas ravi ja mitte üksnes esmaabi, nagu mainib P.R.
11.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20261-26-6119/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja