Kohtulahend

1-17-8378 - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, - osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

ASJAOLUD

Kalle Kirsile on süüdistus esitatud selles, et tema olles 30.09.2013 Viru Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi vangistusega 3 kuud 28 päeva katseajaga 3 aastat, pani toime uue kuriteo, nimelt xxx kella xxx paiku oma elukohas xxx talus lõi vähemalt ühel korral enda õde K. K. näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Kalle Kirs kannatanule füüsilist valu. Seega Kalle Kirs pani toime teise inimese valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, toimepandud lähisuhtes ja korduvalt, s o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Kalle Kirs süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada karistusena mõistetud 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga (arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd) 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-17-8378 KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevalt kohustada Kalle Kirsi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 2 p 8 tulenevalt kohustada Kalle Kirsi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Välja mõista süüdistatavalt kaitsjatasu 312 eurot ning sundraha 705 eurot, kokku 1017 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada maksta süüdistataval menetluskulu 1017 eurot osade kaupa ühe aasta jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu, mis on seotud 27.10.2017 ja 28.11.2017 istungiga. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Kalle Kirs on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Kalle Kirs süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o osa kaitsjatasu osas, mis on seotud 27.10.2017 ja 28.11.2017 istungiga riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o sundraha ja osa kaitsjatasu mõista Kalle Kirsilt riigituludesse välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.