Kriminaalasi nr 1-13-9727
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-9727
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Vjatšeslav Karlovitši tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 36306252258; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.
Kohtuistungi toimumise aeg
08.11.2017. a (kaugkohtuistung)
Jätta Vjatšeslav Karlovitš temale Viru Maakohtu 31.10.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9727 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Viru Maakohtu 31.10.2013. a otsusega tunnistati Vjatšeslav Karlovitš süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 06.02.2013. a otsuse alusel mõistetud karistusega. Vjatšeslav Karlovitšile mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Vjatšeslav Karlovitšile mõistetud liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 06.02.2013. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2013. a ja lõppeb 23.05.2020. a. Vangla ei toeta Vjatšeslav Karlovitši vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Vjatšeslav Karlovitši tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Vjatšeslav Karlovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu Vjatšeslav Karlovitš selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks ja lisandunud on rasked isikuvastased süüteod, s.o seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süüteod. Kohtu hinnangul on Vjatšeslav Karlovitši poolt toime pandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Kohus arvestab siinkohal kuritegude iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanute isikut. Kohus on seisukohal, et seksuaalse enesemääramise vastu toimepandud teod on äärmiselt rasked isikuvastased süüteod, millega kahjustatakse oluliselt nii kannatanute füüsilist kui ka vaimset tervist. Vjatšeslav Karlovitši poolt toimepandud kuritegude taunitavust suurendab kohtu arvates oluliselt fakt, et kannatanud, kellede suhtes Vjatšeslav Karlovitš seksuaalkuritegusid toime pani, olid tema enda alaealised lapsed (üks ka kasulaps). Seeläbi on lapsevanem, kelle üldiseks kohustuseks on tagada lapse kaitse erinevate ohtude eest, aga ka lapse kasvatamine ja õpetamine, ise seadnud lapse füüsilise ja vaimse tervise väga tõsiselt ohtu ja andnud lapsele sedavõrd lähedases suhtes edasi väga negatiivseid kogemusi ja tundeid. Lisaks on Vjatšeslav Karlovitš äärmiselt raskeid kuritegusid toime pannud korduvalt ja väga pika aja jooksul. Kohus peab oluliseks arvestada ka asjaolu, et Vjatšeslav Karlovitš endal alaealiste laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemisel süüd ei näe. Kohtul puudub sellest tulenevalt veendumus, et Vjatšeslav Karlovitši suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärki. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine. Samas on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist kuritegudesse, milles on ta süüdi mõistetud, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohus ei saa sellisel juhul olla veendunud, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Samuti ei oleks sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Vjatšeslav Karlovitši kohtule antud selgituste kohaselt tema lapsi puutunud ei ole ja temast taheti lihtsalt lahti saada. Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Teisi lapsi Vjatšeslav Karlovitš kuritarvitanud ei ole. Vjatšeslav Karlovitši selgitusi arvesse võttes ei saa kohus mingil juhul olla veendunud, et Vjatšeslav Karlovitši suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks Vjatšeslav Karlovitš uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. 3.2 Kohus leiab, et Vjatšeslav Karlovitši käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Vjatšeslav Karlovitšil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vjatšeslav Karlovitšile on kahel korral (s.o 20.04 ja 02.05.2017. a) määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest ja kahel korral (s.o 06.04 ja 11.04.2017. a) on Vjatšeslav Karlovitšile määratud distsiplinaarkaristus tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Vjatšeslav Karlovitš vangistuse jooksul osalenud riigikeele õppes A1, A2, B1 ja B2 tasemel. Vjatšeslav Karlovitš on osalenud vanglas majandusabitöödel. Vjatšeslav Karlovitš alustas 10.01.2017. a puhastusteeninduse eriala omandamisega ja 15.08.2017. a alustas sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. Vjatšeslav Karlovitš alustas 20.05.2016. a seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus suund läbimist, kuid programm jäi lõpetamata, kuna Vjatšeslav Karlovitš ei soovinud programmis osaleda. Olukorras, kus Vjatšeslav Karlovitš ei teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, ei ole võimalik tegeleda kuriteoriske maandavate tegevustega. Seega on aga alust pidada Vjatšeslav Karlovitšist lähtuvat ohtu eelkõige alaealistele lastele suureks.
3.3 Vabanemise korral soovib Vjatšeslav Karlovitš elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vjatšeslav Karlovitši selgitustest nähtuvalt on tegemist tema ja tema endise elukaaslase ühisvaraga. Seda kinnitavad kinnistusraamatu väljatrükid, mille kohaselt kuuluvad xxxxxxxxxxxxxx asuvad korterid nr xx ja xxxxxmõttelises osas Vjatšeslav Karlovitšile ning 1⁄2 mõttelises osas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et xxxxxxxxxxxxxx aadressil elab käesolevalt xxxxxxxxxxxxxxxxxe koos oma uue elukaaslasega. Vjatšeslav Karlovitši endine elukaaslane ei oota Vjatšeslav Karlovitši vabastamist. Materjalide kohaselt puuduvad Vjatšeslav Karlovitšil lähedased inimesed, suhted endise elukaaslase ja lastega on katkenud. Lisaks puudub Vjatšeslav Karlovitšil vabanemise korral garanteeritud töökoht. Vjatšeslav Karlovitš peab ise küll võimalikuks vabanemise korral kohest tööle asumist puhastusteenindajana, kuid kohtule ühtegi sellekohast garantiikirja esitatud ei ole. Enne käesolevat vangistust oli Vjatšeslav Karlovitšile määratud töövõimekaotus 80%, mis kehtis märtsini 2012. a. Tartu Vangla andmetel on Vjatšeslav Karlovitšil rahalisi nõudeid summas 25 629 eurot ja vabanemisfondis 228 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.