Kohtulahend

järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 29.03.2014, s.o 1 päev. Kandmata karistuseks oli 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.06.2014. Kohtuotsus jõustus karistuse osas 13.03.2015 ja menetluskulude osas 03.04.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.06.2014 ja lõpeb 06.12.2017. 20.09.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Tõnu Jõela isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Tõnu Jõelale käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas Tõnu Jõela, et plaanib pärast vabanemist Tallinnasse minna ning leida üüripinna. Esialgu saab selleks raha tuttavate käest, hiljem on sissetulekuks pension ning juhutöödest saadav tasu. Tal on omandatud tisleri, puidupingi töölise ja lukksepa erialad, kuid seljaprobleemi tõttu ta täiskohaga töötada ei saa. Lähisugulasi kinnipeetaval ei ole. Tõnu Jõela on enda sõnul teinud karistusest järeldused, ta on muutunud rahulikuks ning hakanud rohkem asjade üle mõtlema. Soovib loobuda alkoholist ning katkestada suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanglas on ta käinud kursustel. Kinnipeetava juhtis tähelepanu, et vangla iseloomustuses on muudetud fakte selleks, et näidata teda kohtule halvemast küljest. Tõnu Jõela ei usu, et karistusjärgne käitumiskontroll talle mingit kasu annab. Prokurör märkis, et Tõnu Jõela on raskete kuritegude eest süüdi mõistetud korduvalt ning uute kuritegude toimepanemise risk on olemas. KarS § 87 näeb ette, et sellistel juhtudel oleks käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel peab isikul olema vabaduses elukoht, kuid praegusel juhul seda ei ole välja selgitatud. Seega Tõnu Jõelale ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna tal puudub elukoht vabaduses. Kaitsja pidas oluliseks, et kaitsealuse soovi alkoholist loobuda, kuna see on olnud põhjus, miks ta on kuritegusid toime pannud. Suhelda kavatseb Tõnu Jõela nendega, kes ei ole varem kuritegusid toime pannud. Tõnu Jõela on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Vanglas ta töötada ei ole saanud tervise tõttu. Võrreldes varasema ajaga on Tõnu Jõela käitunud vanglas hästi. Varem oli Tõnu Jõelal vanglas paarkümmend karistust, kuid nüüd on ainult üks. Isiku käitumine vanglas on olnud hea, mis on kaitsja hinnangul väga oluline. Tõnu Jõelal on mitu eriala, millel ta saaks töötada, Tallinnas on võimalik võtta üürikorter. Kaitsja palus jätta vangla taotlus rahuldamata. Kaitsja tasud summas 76,80 eurot ja 129 eurot palus kaitsja välja mõista ja leidis, et transpordikulud võiks jätta riigi kanda. Kaitsealuselt väljamõistetavat summat palus kaitsja vähendada vastavalt tema võimalustele, et mitte panna teda raskesse olukorda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Tõnu Jõela, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Tõnu Jõela suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

2 (4)

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Tõnu Jõelat on käesoleva otsusega karistatud muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, s.o kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. Sellega on täidetud formaalsed alused Tõnu Jõela suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Tõnu Jõelat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja ta kannab viiendat vangistust. Varem on Tõnu Jõelat karistatud varguste, röövi, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, tapmise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevalt kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise, röövi, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta ning varguse katse eest. Tõnu Jõelat on karistatud väga erinevate kuritegude toimepanemise eest ning korduvalt ka reaalse vangistusega. Ükski varasematest karistustest ei ole oma eesmärki täitnud, sest Tõnu Jõela on jätkanud raskete kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on Tõnu Jõela läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning osalenud tööhõives. Tõnu Jõela käitumine on samuti paranenud, viimane distsiplinaarkaristus on määratud peaaegu aasta tagasi. Enda sõnul on kinnipeetav selle karistuse ajal jõudnud arusaamisele, et varasemat elukorraldust tuleb muuta. Vaatamata eeltoodule, võttes arvesse Tõnu Jõela senist elukäiku ning vabanemisjärgseid elutingimusi, püsib kohtu arvates ikkagi ka sel korral oht uute kuritegude toimepanemiseks pärast karistuse ärakandmist, mistõttu võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tõnu Jõela puhul olla põhjendatud. Tõnu Jõela vabanemisjärgsed elutingimused on samas ka põhjuseks, miks talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ei saa. Nimelt puudub Tõnu Jõelal vabanemise korral elukoht. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kinnipeetav küll plaanib vabanemise järgselt korteri üürida, kuid kuna praegu ei ole elukoht teada, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Tõnu Jõela puhul tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud Tõnu Jõela karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana

3 (4)

kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.