Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
14. november 2017.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-10760
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör
Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid F.M ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.M isikukood XXX, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta F.M
tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.03.2015 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 2 kuu tingimisi vangistusega KarS § 74 lg 1 alusel kohaldati katseaega 2 aastat. Viru Maakohtu 05.05.2016 määrusega pöörati F.M-ile mõistetud kandmata karistus 2 aastat 2 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 05.05.2016 ja lõpp 05.07.2018. Kinnipidamisasutuses F.M-i kohta koostatud iseloomustuse st nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristus ed. Enne vangistus elas isik aadressil xxx. Korter kuulub F.M-ile ning F.M elas korteris üksi. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Kinnipeetaval on keskharidus. Osales riigikeele A1 tasemeõppes, kuid eksamit ei sooritanud. Isiku sõnul on töötamise üldstaaži umbes
läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.M on kriminaalkorras karistatud 3 korda, millest 2 on kehtivad. Viru Vangla tu materjalidest leneb, et F.M soovib vabanemisjärgselt asuda elama enda korterisse aadressile xxx . Käesoleval ajal kannab karistust röövimise toimepanemise eest. Garanteeritud töökoht puudub , võimalik taastada töövõimetuspension. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näita b, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani taas toime uue kuriteo, ei ole seega varasem ad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Temale mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud kaitseaja tingimusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades F.M-i kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole F.M-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h oiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega . Ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja temale mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- 06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristus ed. Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega v abastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu F.M-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtu määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.