Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1 (3)

tuli ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal tuli Maksim Kuptšinenkol järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 31.05.2017. a kohtumäärusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Maksim Kuptšinenkole Harju maakohtu 25.11.2015. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.05.2017. a. Karistusaeg lõpeb 06.12.2017. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.09.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Maksim Kuptšinenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Maksim Kuptšinenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava vabastamist. Lisaks märkis prokurör, et Maksim Kuptšinenko suhtes on menetluses uus kriminaalasi nr 17260100024. Maksim Kuptšinenko avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et tal on vabanemise korral võimalik elada ajutiselt vanaema juures. Kohus avaldas, et kriminaalhooldajale ei ole see elukoht varem teada olnud ja seda ei ole kontrollitud. Kinnipeetav lisas, et ajutiselt on tal võimalik ka ema juures elada, mille peale avaldas kohus, et vangla materjalidest nähtuvalt on ema nõusolekust loobunud. Seejärel pidas Maksim Kuptšinenko võimalikuks elukoha üürimist. Kinnipeetav soovib vabaduses tööle asuda, kuid kindlat töökohta praegu ei ole. Kinnipeetav selgitas, et vanglas on ta tegevusetu, lühikese karistusaja tõttu ei ole talle midagi ette nähtud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Maksim Kuptšinenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Maksim Kuptšinenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maksim Kuptšinenko on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasema, Harju Maakohtu 05.08.2013 kohtuotsusega, karistuseks mõistetud vangistusest vabastati Maksim Kuptšinenko tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga. Vaatamata sellele, et Maksim Kuptšinenko pani katseajal toime uue (käesoleva) kuriteo, anti talle veelkord võimalus karistust vabaduses kanda. Liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Kuna Maksim Kuptšinenko hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid, pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistust kannab Maksim Kuptšinenko praegu sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel.

2 (3)

Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Maksim Kuptšinenko elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhooldus osutunud kinnipeetava puhul tõhusaks meetmeks tema suunamisel õiguskuulekale teele, mistõttu on karistuse eesmärki Maksim Kuptšinenko puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Lisaks eeltoodule ei võimaldaks Maksim Kuptšinenko vabastamist tingimisi enne tähtaega ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Maksim Kuptšinenkol puudub kindel elukoht. Samuti puudub töökoht. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamise üheks eelduseks on aga alalise elukoha olemasolu. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal oleks võimalik elada ajutiselt vanaema majas, kuid seda elukohta ei ole ta varem avaldanud ning selle sobivust ei ole kontrollitud. Kinnipeetava sõnul tuleks maja enne sinna elama asumist korrastada. Kinnipeetaval on toetavad suhted säilinud emaga, kuid ka ema ei ole nõus Maksim Kuptšinenkole elukohta pakkuma. Olukorras, kus elukoht puudub, ei saa teostada süüdimõistetu üle vajalikku järelevalvet ning kinnipeetava vabastamine ei ole võimalik. Eelneva põhjal leiab kohus, et Maksim Kuptšinenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.