lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-6715/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-6715/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
15.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1061
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

15. september 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

1-17-6715

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. augusti 2017. a määrus, millega jäeti rahuldamata Nikolai Kaltšuki taotlus riigi õigusabi saamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Nikolai Kaltšuk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 9. augusti 2017. a määrus jätta muutmata.

Nikolai Kaltšuki määruskaebus jätta rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohus 9. aprilli 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2658 tunnistas Nikolai Kaltšuki süüdi KarS § 114 p-de 3, 5 järgi ja karistas teda 16 aasta pikkuse vangistusega. Tema karistusaja alguseks luges kohus 14. oktoobri 2013. a.
1.1.Tartu Ringkonnakohus 20. novembri 2015. a otsusega tühistas maakohtu otsuse osaliselt, tunnistas N. Kaltšuki süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja mõistis tema karistuseks 13 aastat vangistust ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 5 järgi ja mõistis karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus tema liitkaristuseks 13 aastat vangistust.
1.2.
Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N. Kaltšuki kaitsja, kuid Riigikohus jättis kaebuse menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 8. märtsil 2016. a.
10.juulil 2017. a registreeris Viru Maakohus N. Kaltšuki taotluse, milles ta soovib riigi õigusabi määramist selleks, et koostada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses tema süüdimõistmisega kriminaalasjas nr 1-14-2658.
3.Viru Maakohus 9. augusti 2017. a määrusega jättis N. Kaltšuki taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Kohus märkis järgmist. RÕS § 37 lg 3 alusel maakohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kui leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edasiselt konventsioon) artikli 35 kohaselt Euroopa Inimõistuste Kohtus vastuvõetav. Osundatud artikli 35 kohaselt võib kohus asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Antud juhul on kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendunud, kuid otsuse jõustumisest on möödunud juba üle 1 aasta 5 kuu, seega on kuue kuu pikkune kaebetähtaeg ületatud. Seega on konventsiooni artikli 35 nõue täitmata ning N. Kaltšuki riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Kaltšuk, taotledes kohtulahendi tühistamist ja riigi õigusabi määramist. N. Kaltšuki asjassepuutuvad argumendid on järgmised. N. Kaltšuk leiab, et teda on jäetud ilma võimalusest pöörduda õigeaegselt kaebusega Euroopa Inimõistuste Kohtusse. Siinkohal viitab ta kõigepealt keelelisele takistusele, s.o Viru Maakohtu
12.aprillil 2016. a vastus tema taotlusele toimetati temani tõlgitult alles 17. augustil 2017. a ning see asjaolu takistas teda kaebeõigust tähtaegselt teostamast. Samuti oli takistuseks see, et talle ei ole senini antud võimalust kuulata ja võrrelda kohtuistungite salvestisi. N. Kaltšuk peab vääraks ka seda, et tema riigi õigusabi taotluse vaatas läbi sama kohtunik, kes otsustas tema süüdi mõistmise. Samuti on tema arvates märkimisväärne see, et temale saadetud Viru Maakohtu 9. augusti 2017. a määruse (s.o kaevatav määrus) tõlkel ei ole lahendi päises märgitud kohtuniku nime. N. Kaltšuki määruskaebuse ülejäänud rohked väited seisnevad kinnitustes, et süüdistus oli fabritseeritud, ta on alusetult süüdi mõistetud ja tema kriminaalasjas on rikutud arvukalt erinevaid menetlusnorme. Hulgaliselt etteheiteid teeb ta prokuröri ja kaitsja tegevusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha N. Kaltšuki väite osas, mille kohaselt ei ole justkui õige, et tema riigi õigusabi taotluse vaatas läbi sama kohtunik, kes arutas tema süüdi mõistmist kriminaalasjas nr 1-14-2658. Ehk siis taotleja arvates on kohtumääruse koostanud ebaseaduslik kohtukoosseis.
6.Ringkonnakohus nimetatud asjaolus minetust ei näe. Maakohtunik hindas N. Kaltšuki riigi õigusabi määramise taotlust läbi vaadates üksnes kaebuse esitamise n-ö formaalseid aluseid ehk küsimust sellest, kas esitatav kaebus oleks konventsiooni artikli 35 kohaselt Euroopa Inimõiguste Kohtus vastuvõetav või mitte (RÕS § 37 lg-d 1, 3). Maakohtu selline pädevus tuleneb RÕS §-st 37 koosmõjus § 10 lg-ga 3.
7.Sellist kontrolli teostades tuvastas maakohus õigesti, et N. Kaltšuki kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus vastuvõetav ei oleks, kuna selle esitamiseks ette nähtud kuue kuu pikkune

tähtaeg on ammu möödunud. Nimelt jõustus N. Kaltšuki osas tehtud süüdimõistev kohtuotsus

8.märtsil 2016. a, s.o sellel kuupäeval tegi Riigikohus määruse, millega jättis N. Kaltšuki kassatsiooni läbi vaatamata. See määrus edastati N. Kaltšukile 10. märtsil 2016. a ja määruse tõlge jõudis vanglasse 5. aprillil 2016. a. Seega oli süüdimõistetu teadlik tema kassatsiooni läbi vaatamata jätmisest ja tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamise kuue kuu pikkune tähtaeg oli N. Kaltšuki jaoks kulgema hakanud.
8.Määruskaebuses püüab N. Kaltšuk selgitada, miks kaebuse tähtaegne esitamine tal võimalik ei olnud. Ringkonnakohus hindab tema sellised põhjendused täielikult sisutühjadeks. Kõigepealt selgub Kohtute Infosüsteemist, et 12. aprillil 2016. a on Viru Maakohus saatnud süüdimõistetule tema poolt soovitud kohtuistungite helisalvestised. Ehk siis N. Kaltšuki väide, nagu ei oleks salvestisi talle edastatud, on ümber lükatud. Samuti ei saa mingitki tähendust omistada sellele, et süüdimõistetule tõlgiti temale Viru Maakohtust 12. aprillil 2016. a edastatud kiri alles augustis 2017. a. Nimetatud kiri saadeti N. Kaltšukile vanglasse eestikeelsena juba koostamise päeval, s.o 12. aprillil 2016. a. Kohtu kiri ei ole menetlusdokumendiks, mis peab olema tõlgitud (vt KrMS § 10 lg 5). Selle tõlget on süüdimõistetu Kohtute Infosüsteemi andmetel soovinud kohtult alles 14. augustil 2017. a. Veel ei saa märkimata jätta sedagi, et kõnealuses kirjas informeeris kohus N. Kaltšukki üksnes temale kohtuistungite helisalvestiste saatmisest ning selgitas, millised dokumendid tuleb riigi õigusabi taotlemiseks maakohtule esitada.
9.RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui leiab, et esitatav kaebus ei oleks konventsiooni art 35 kohaselt vastuvõetav. Kuivõrd N. Kaltšuki kaebus seda ei ole, siis on esimene kohtuaste põhjendatult keeldunud süüdimõistetule riigi õigusabi andmisest.
10.Määruskaebuses on N. Kaltšuk teinud veel sellegi märkuse, et vaidlustatud kohtumääruse tõlkel ei ole lahendi päises märgitud kohtuniku nime. Ringkonnakohus sellises etteheites mingitki tähendust ei näe. N. Kaltšuk on saanud määruse eestikeelse teksti ja samuti selgub kohtuniku nimi ka tõlketeksti viimaselt lehelt.
11.N. Kaltšuki määruskaebus seisneb valdavas osas tema püüdlustes näidata, et ta on süüdi tunnistatud alusetult ja et tema kriminaalasja menetlemisel rikuti menetlusnorme. Kuivõrd N. Kaltšuki suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, jätab ringkonnakohus süüdimõistetu sellised väited täielikult tähelepanuta.
12.Eeltoodud arvestades leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 9. augusti 2017. a määrus tuleb jätta muutmata ja N. Kaltšuki määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Juhan Sarv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.