Kohtulahend

korduvalt rusikatega näkku, pähe ning rindkeresse. Seejärel võttis kätte 1 kg ja 250 grammi kaaluva lõikelaua ning lõi sellega J.P. vastu pead, mille tagajärjel lõikelaud purunes. A. Poljakov peksis kannatanut, kuni viimasel hakkas silmnähtavalt halb, ninast ja kõrvast hakkas verd jooksma, kannatanu kaotas kõnevõime ja teadvuse. Samal päeval kell 09:17 toimetati J.P. kiirabiga haiglasse kliinilise surma seisundis. 21. juunil 2015 kell 23.00 tuvastati J.P. surm. Oma tegevusega tekitas A. Poljakov J.P. le surma põhjustanud pea kinnise tömbi trauma peaajupõrutuse, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikvõrkkestaaluste verevalumitega ajupõhimikul ning koldeliselt vasaku otsmiku-kiirusagara piiril, ninaluudemurru ja nahaaluste verevalumite, pehmete kudede turse ja nahamarrastustega näol, põrutushaava ja nahaaluste verevalumitega vasakul kõrvalestal, verevalumitega parema silma sidekestal, mis oli eluohtlik selle tekitamise momendil ja mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Lisaks tekitas A. Poljakov J.P. le järgmised kehavigastused: pindmine põrutushaav parema õlavarre ja kämbla sirutuspinnal ning pindmised põrutushaavad vasaku reie siseküljel; nahaalused verevalumid vasaku õlavarre sirutuspinnal keskmises ja alumises kolmandikus, parema küünarliigese sirutuspinnal, mõlema küünaravarre sirutuspinnal keskmises ja alumises kolmandikus, parema reie keskmises kolmandikus välisküljel, parema põlveliigese ja sääre sirutuspinnal; nahamarrastus parema õlavarre sirutuspinnal ning parema reie välisküljel, nahakriimustused parema reie välisküljel ja sirutuspinnal ning parema jala seesmise päksi juures; nahaalune verevalum mõlema õlaliigese eespinnal ning vasakul pool puusal niudeluuharja kohal, nahamarrastus parema rangluu kohal; nahakriimustused paremal pool kaelal.

Kannatanut löödi korduvalt rusikate ja 1250 gr kaaluva lõikelauga pähe, mis peksmise käigus purunes, samuti tiriti läbipekstud kannatanut jõuga läbi koridori. Tegemist on intensiivse elu ohustava ründega, mille objektiivse teopildi alusel saabub vahetu surm. Kannatanul on surmajärgselt fikseeritud pea kinnine tömp trauma peapõrutuse ja verevalumitega, ninaluudemurd ja peaajuturse ning hulgaliselt nahamarrastusi kehal. Seega on leidis kohus, et A. Poljakovi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi.

APELLATSIOON

9.1 Nõustuda ei saa maakohtu põhjendustega, et löökide ajal süüdistataval ei võinud tekkida põhjendatud lootust, et selle tagajärjel kannatanu surm ei saabu. Maakohus ei ole analüüsinud süüdistatava konkreetseid tegusid – löökide arvu ja laadi. Analüüsida tuleks konkreetseid tegusid ja nende tagajärge kogumis, üksnes sel viisil saab tuvastada kuriteokoosseisu subjektiivse külje. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta kogu konflikti kestel kannatanut rusikaga vastu pead 5-7 korda ja lõikelauaga ühel korral. Lüües kannatanut 5-7 korda konflikti kestel, mis vältas 3 minutit, oli süüdistataval põhjendatud lootus, et selle tagajärjel surm ei saabu. Süüdistatav ei ole füüsiliselt nii tugev (kehakaal on 58 kg), et saaks tekitada kannatanule surmaga lõppevaid vigastusi. Süüdistatav küll tegeles periooditi poksiga, ent ei ole tuvastatud, et ta omandas sellega seoses erilised omadused ja oskused. Kohus jättis analüüsimata sellegi, kas süüdistataval oli põhjendatud lootus, et lõikelauaga löömise tagajärjel ei saabu kannatanu surm. Kohus jättis analüüsimata, millise lõikelaua osaga löök tehti, millest lõikelaud puru läks (kas löögist või oli nt habras). 9.2 Väär on kohtu järeldus, et süüdistatav suhtus oma teosse ja selle tagajärgedesse ükskõikselt, ega teinud midagi, et tegu kontrolli alla saada (vt otsuse lk 9). Maakohus ei ole põhjendanud, miks käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei andnud kohtule teavet selle kohta, et teo toimepanemise seisuga süüdistataval oli põhjendatud lootus, et tema poolt kasutatud vägivalla tagajärjel ei saabu kannatanu surm. 9.3 Karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus, et A. Poljakov tegutses kaudse tahtlusega. Kergendava asjaoluna arvestas kohus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes sõnalise kahetsuse avaldamist. Ent kaitsja hinnangul väljendas A. Poljakov ka oma tegudega kahetsust pärast teo toimepanemist (vt ka otsuse lk 11 põhjendusi). Kergendava asjaoluna arvestas kohus ka seda, et A. Poljakov aitas aktiivselt kaasa süüteo avastamisele. KarS § 57 lg 1 p-st 1 tulenevalt on karistust kergendav asjaolu abi andmine kannatanule vahetult peale süüteo toimepanemist. Maakohus ei arvestanud, et kui kannatanu teadvuse kaotas, palus süüdistatav naabrit, et see kutsuks välja kiirabi. 9.4 Raskendava asjaoluna arvestas kohus teo toimepanemist abikaasa suhtes ja alaealise juuresolekul. Kohus ei ole märkinud, millist materiaalõiguse normi ta seejuures kohaldas. Kohus jättis arvestamata A. Poljakovi ütlused, et ta tegi kõik endast oleneva, et lapsed viibiksid teises toas ja ei näeks toimunut pealt. Asjaolu, et poeg püüdis siiski toast välja tulla ja vaadata, mis toimub, ei tõenda, et süüdlane pani teo toime lapse juuresolekul. Kohtuotsusest ei nähtu, millest tegi kohus järelduse, et lapsed olid psüühiliselt traumeeritud. Kohtueelses ja kohtulikus menetluses ei ole kaasatud pädevat spetsialisti, kes võiks anda arvamuse laste psüühilise seisundi kohta. Raskendava asjaolu kaalu ei saa hinnata selle pinnalt, millised tagajärjed tõi kaasa toimepandud kuritegu laste jaoks – seda asjaolu hinnatakse üksnes siis, kui laps viibib kuriteo toimepanemise juures ja näeb seda pealt. 9.5 Kohtu hinnangul ei loo kannatanu isikliku elu mustamine süüdistatavale parema kaitse olukorda. Sellele vaatamata ei nähtu kohtuotsusest, et kohus analüüsiks uuritud tõendeid kuriteo toimepanemise motiivi mõttes või teeks selle kohta järelduse. Maakohus ei analüüsinud kannatanu käitumist ja järeldas sisuliselt ainult seda, et kannatanu seksuaalelu asjaolud ja vabadus ei puutu asjasse. 9.6 Süüdistuses on märgitud, et A. Poljakov kasutas vägivalda oma abikaasa suhtes otsitud põhjustel. Seega on selge, et kohtulikul uurimisel pooled arutasid kannatanu käitumist sellest küljest, kas süüdistataval oli alust armukadeduseks või mitte. Süüdistatav on järjepidevalt andnud ütlusi, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oli armukadedus, mille põhjustas abikaasa

ebaõige käitumine. Süüdistatava ütlusi kinnitava ka tunnistaja M. P. ütlused. Kohus on jätnud karistuse mõistmisel arvestamata kuriteo motiivid. 9.7 Kohus luges süü keskmiselt suuremaks, arvestades, et see on toime pandud alkoholijoobes. Karistusseadustik alkoholjoovet raskendava asjaoluna ette ei näe. 9.8 Süüd suuruse hindamise juures arvestas kohus seda, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt rusikatega ja lõikelauaga, ei piirdunud ühe löögiga ega lõpetanud tegevust verejooksu esimestel tunnustel. Kaitsja leiab, et kuriteo asjaolud ei ole hinnatavad sellistena, et need näitaksid keskmisest suuremat teosüüd. 9.9 Süüdistatava isiku puhul arvestas kohus, et A. Poljakov ei teinud alates 2015. a midagi selleks, et hüvitada kannatanule matusekulusid. See ei tähenda aga kaitsja arvates, et seda võiks arvestada karistust raskendava asjaoluna. 9.10 Süüdistatava vastustest ei saa teha järeldust, et ta leiab, et pereelus tuleb naist suunata ja karistada vajadusel füüsiliselt. Karistada isikut selle eest, et tema seisukohad ei lange kokku üldlevinud seisukohtade ja kehtiva seaduse sätetega, ei saa. Liiatigi arutatakse süüdistust süüdistusakti järgi, ning selles ei olnud A. Poljakovile ette heidetud kannatanu tirimist juustest, tema löömist lahtise käega ja vastu pead. 9.11 Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et süüdistatava süül ei kasvata lapsi enam nende ema. Kaitsja hinnangul tuleks mõista karistus vaid teo tagajärje pinnalt ega tohi laiendada võimalike tagajärgede ulatust. Seda enam, et A. Poljakov on laste bioloogiline isa, elas koos nendega ja tegeles aktiivselt kasvatamisega ning kavatseb seda teha ka tulevikus. Kohus ei ole arvestanud kannatanu J. J. seisukohta, milles ta sisuliselt möönab, et tema õde ei olnud ideaalne naine, mis kinnitab kaudselt ka süüdistatava ütlusi tema abikaasa ebaõige käitumise osas. 9.12 Kohus jättis karistust mõistes arvestamata, et A. Poljakov on varem kriminaalkorras karistamata isik, samuti jäeti arvestamata õiguskorra kaitsmise huvid ja võimalus mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest. A. Poljakovi ja J.P. konflikt oli pikaaegne perekondlik tüli, mille oli tinginud J.P. käitumine. Viimane suurendas A. Poljakovi armukadedust, mis oligi kuriteo toimepanemise motiiviks. Süüdistatav on varem karistamata isik, kes töötas, soovis elada perekondlikku elu ja kasvatada lapsi. Seetõttu ei tuleks talle mõista maksimaalsele karistusmäärale lähedast karistust, vaid oluliselt kergem karistus, kui see on KarS § 113 ette nähtud sanktsiooni keskmine määr.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

lõikelaud purunes. Peksmise tagajärjel hakkas kannatanul ninast ja kõrvadest jooksma verd ning ta kaotas teadvuse. Kell 9.15 toimetati kannatanu haiglasse kliinilise surma seisundis ning sama päeva õhtul kell 23.00 J.P. suri haiglas. Surnu ekspertiisiaktis tuvastati J.P. l hulgivigastused, sealhulgas surma põhjustavad (vt surnu ekspertiisiakt lk 50-63, ja 65-66, 2 kd), millised olid tekitatud süüdistatava A. Poljakovi poolt. Seega A. Poljakovile süüks arvatud teo objektiivne külg leidis tuvastamist ning faktilised asjaolud, nagu märkis õigesti maakohus, on selged.

jalgadesse ju ei lööda). Õigesti on kohus järeldanud, et süüdistatav lõpetas kannatanu peksmise alles siis kui viimane lamas põrandal ja korises.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtuga A. Poljakovi süü suuruse hindamisel, hinnates seejuures samu tuvastatud asjaolusid enda vaatenurgast, on kahtlemata kaebaja subjektiivne õigus, kuid kaalukate vastuargumendite puudumisel ringkonnakohus maakohtu seisukohti ei muuda. 22.4 Kaebuses leitakse, et kohus on ebaõigesti märkinud, et süüdistatav väljendas kahetsust vähemalt sõnaliselt. Kaebaja arvates ei ole see õige, kuna süüdistatav jäi sündmuskohale, palus kutsuda kiirabi, andis täielikke ütlusi ja viimases sõnas palus kannatanul õelt siiralt vabandust. Kohtuotsusest nähtuvalt märkis maakohus, et kohtuliku arutamise käigus väljendas süüdistatav vähemalt sõnalist kahetust ning seetõttu on maakohus A. Poljakovile karistust mõistes selgesõnaliselt lähtunud ka karistust kergendavast asjaolust, viidates KarS § 57 lg p-le 3. Seetõttu võib väita, et mingeid negatiivseid tagajärgi, st kahetsuse arvestamata jätmist sellega ei kaasnenud. 22.5 Apellant leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatu - süüteo avastamisele kaasaaitamine. Ringkonnakohus nimetatud kergendavat asjaolu A. Poljakovile ei omista. Asjaolu, et A. Poljakov tunnistas süüd, rääkis kõikidest asjaoludest enda rolli vähendamata, ei tähenda süüteo avastamisele kaasaaitamist. Kaitsja toodud argumendid tähendavad pigem seda, et isik tunnistas oma süüd. 22.6 Kaitsja arvates tuleks karistust kergendada ka seetõttu, et süüdistatav palus naabrit, et viimane kutsuks kiirabi. Selline tegevus on hinnatav KarS § 57 lg 1 p 1 alusel kannatanule abi andmisena vahetult pärast süüteo toimepanemist. Ringkonnakohus ei pea naabri poolt kiirabi kutsumist süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks. Samas väärib märkimist, et maakohus on A. Poljakovi süüd vähendavate asjaoludena võtnud arvesse süüdistatava käitumise vahetult peale süüteo toimepanemist, s.o süüdistatav võttis tarvitusele abinõud kiirabi kutsumiseks, lisaks andis süüd tunnistavaid ütlusi, ei varjanud oma tegevust, või asjaolusid, mis võisid rääkida tema kahjuks (nt poksiga tegelemine). Samuti on kohus võtnud arvesse, et süüdistatav viimases sõnas palus siiralt vabandust kannatanu õe käest. Nimetatud asjaolud hindas kohus positiivseteks ning seega süüd vähendavateks. 22.7 Apellant märgib, et maakohus tuvastas süüdistatava süüd raskendavat kaks asjaolu, s.o süüteo toimepanemine abikaasa suhtes ning alaealise juuresolekul. Seejuures ei ole kohus märkinud, millist materiaalõiguse normi kohaldatakse. Tõepoolest on õige, et kohtuotsuses puuduvad viited vastavatele materiaalõiguse sätetele, kuid selle vähetähtsa vea ringkonnakohus siinkohal parandab, sest ka kaebust läbivaatav kohus leiab, et kohus on A. Poljakovi karistust raskendavad asjaolud õigesti tuvastanud. Vaidlusteta on ju tuvastatud, et süüdistatav tappis oma abikaasa J.P. , mistõttu tema karistust raskendav asjaolu on sätestatud KarS § 58 p-s 4, s.o süüteo toimepanemine süüdlase pereliikme suhtes. Kriminaalasjas on ka ringkonnakohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav peksis J.P. alaealise juuresolekul. Nimetatud karistust raskendav asjaolu on sätestatud KarS § 58 p-s 13. Siinkohal osundab kaebaja, et süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et lapsed viibiksid teises toas ja ei saaks toimunut näha. Asjaolu, et poeg püüdis toast väljuda ja näha, mis toimub, ei anna alust eelnimetatud karistust raskendava asjaolu omistamiseks süüdistatavale.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimis õigesti kui leidis, et A. Poljakov pani süüteo toime alaealise juuresolekul, sest asjas on tuvastatud, et lapsed said aru ja nägid nende ema peksmist vaatamata asjaolule, et süüdistatava saatis nad teise tuppa. Asjaolu, et vähemalt üks lastest nägi toimunud pealt, kinnitab ka kannatanu J. J. (vanem laps rääkis kuidas isa peksis ema ning näitas seda käega, 1 kd, kohtuistungiprotokoll, lk 6, toimiku lk 31). Kaitsja leiab sedagi, et kohtu järeldus selle kohta, et lapsed said toimunu tõttu psüühilise trauma, ei ole millegagi tõendatud. Psühholoogi külastamisest sellise väite tõendamiseks ei piisa. Ringkonnakohus leiab, et kohtu järeldused on õiged ning tulenevad kogutud tõenditest. Nimelt, nagu juba eelnevalt osundatud, kannatanu J. J rääkis sellest, et vanem laps X rääkis ema peksmisest isa poolt. Lisaks kinnitas seda ka tunnistaja A.P., kes on J.P. endine elukaaslane ning kelle juures lapsed pärast sündmust elavad. Tunnistaja sõnul pöördus ta peale juhtunut laste psühholoogi poole. Lisaks rääkis tunnistaja, et vanemal lapsel X tuleb sündmus meelde kui näeb televiisorist naisterahva löömist meesterahva poolt. Ei saa märkimata jätta, et lapsed oli sündmuse toimumise ajal 3-4 aastased ning kahtlusteta võib väita, et isa poolt ema peksmise kasvõi osaliselt nägemine, jätab lapse psüühikale negatiivse, seni isegi veel teadmata raskusega jälje. 22.8 Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks apellandi arutlus süüdistatava käitumise motiivi, milleks oli armukadedus, üle. Kaebusest selgesõnaliselt ei selgu, kas kaitsja arvates tuleks nimetatud motiivi tõttu ka karistust vähendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pikalt koos elanud isikute omavahelised suhted, sealhulgas kannatanu seksuaalelu asjaolud, ei ole selles kriminaalasjas peaküsimuseks. Kindalt saab aga siiski väita, et 21. juuni 2015 varahommikul koju tulnud joobes süüdistataval puudus vähimgi arvestatav põhjus kannatanu kallal vägivallatsemiseks. Seniste lahendamata omavaheliste probleemide tõttu kannatanu jõhker peksmine ei ole ühegi kaaluka argumendiga põhjendatav. 22.9 Kaebuses leitakse, et kohtul puudus vägimgi alus tugineda karistust raskendava asjaoluna sellele, et süüdistatav ei ole vabatahtlikult hüvitanud kahju. Ringkonnakohus leiab, et sellist etteheidet maakohtule teha ei saa. Maakohus tõepoolest tuvastas, et alates juunist 2015 viibis A. Poljakov vabaduses, kuid matusekulusid ta kannatanule hüvitanud ei ole. Nimetatud fakti on maakohus kasutanud kui süüdistatavat negatiivselt iseloomustavat, kuid mitte karistust raskendava asjaoluna. 22.10 Kaebaja märgib, et isikut saab karistada vaid konkreetse õigusvastase teo eest, mitte aga selle eest, et tema vaated elule ei lange kokku üldtuntud seisukohtadega. Asjaolu, et A. Poljakov kunagi varem tiris kannatanut juustust ja lõi, väljub süüdistuse piirest ning kohus rikkus sellega KrMS § 268 lg 1 sätteid. Apellatsioonikohus ei nõustu kaebajaga selles, et kohus rikkus KrMS § 268 lg 1 sätteid ning väljus A. Poljakovile esitatud süüdistuse piirest. Mingites varasemates vägivallategudes A. Poljakovi selles kriminaalasjas ei süüdistata, mistõttu võib väita, et kaebaja sellekohased etteheited maakohtule on alusetud. Arvestades arutatava süüteo asjaolusid, tulid paratamatult kõne alla Poljakovide omavahelised suhted, mis aga ei tähenda, et varasemate tegude eest oleks A. Poljakovi selles kriminaalasjas karistatud. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus nimetatud asjaolusid (nt kannatanu juustest tirimine jms) välja toonud süüdistatavat negatiivselt iseloomustavatena. See aga näitab, et kohus on karistuse mõistmisel kaalunud kõiki seaduses ettenähtud (KarS § 56) asjaolusid - isiku teosüüd, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning isikut positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid.

22.11 Kaebaja heidab kohtule ette, et ei ole arvestatud kannatanu J. J seisukohta, et õde ei olnud ideaalne naine. Ringkonnakohtu arvates jääb mõistetamatuks, kas mitteideaalse naise surnuks peksmine peaks on leebemalt karistav tegu. 22.12 Apellant leiab, et kohus jättis arvestamata, et A. Poljakov on varem kohtulikult karistamata. Ringkonnakohtu arvates on igati normaalne kui ollakse kohtulikult karistamata, selles ei ole midagi erakordset ega eraldi n.ö kiitust väärivat, mistõttu varasema karistatuse puudumine ei vähenda A. Poljakovi süü suurust (mis on üle keskmise suur) antud kriminaalasjas.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.