Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

röövimises ning ennastkahjustavas käitumises. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla Pjotr Seili vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus otsustab Pjotr Seili vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks ettepaneku kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud nõuetele täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21 ja 7 ning § 75 lg 4 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o. 06.03.2019. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Pjotr Seili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 16.05.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla Pjotr Seili ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangistuses on Pjotr Seilil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Pjotr Seili vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus ning isiku käitumine on impulsiivne. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Pjotr Seilil on olnud probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Ohtu, et Pjotr Seil vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta ka vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Pjotr Seil ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 76% ja 52%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Pjotr Seili vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Pjotr Seili vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 29.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Pjotr Seil, et ta on väsinud oma elust, kuna on vangis 31-st eluaastast 37-da elusaastani. Isik kinnitas, et tahab oma elu muuta ning lisas, et xxxx on selleks talle abi pakkunud. Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pjotr Seil ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et võimaliku vabanemise korral on Pjotr Seilil võimalus asuda elama xxxx. xxxx nõustaja R K poolt on antud selleks kirjalik nõusolek. Kriminaalhooldaja hinnangul on xxxx tagatud kõik eluks vajalikud tingimused ja olemas head võimalused elektroonilise järelevalve aparaadi paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul võib halvendada isiku majanduslikku toimetulekut ja seda olukorras, kus materiaalselt toetavad lähedased puuduvad ja isikul on tasumata võlgasid summas 4354,36 eurot. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Ka on kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus puudulik ja seda olukorras, kus isik on eelnevalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tema sissetuleku enne vangistust moodustas muu hulgas juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud tulu. Seega on tõenäoline, et vabaduses ilma garanteeritud töökohata saabuvad majanduslikud raskused, mida saab pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Pjotr Seili sotsiaalvõrgustik on piiratud – vanemad on surnud, venna, poja ja endise elukaaslasega suhted puuduvad. Lähedaseks on ainult tädi, kuid kriminaalhooldajal temaga telefoni teel kontakti saada ei õnnestunud. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetav võib olla ka mõjutatav, kuna ta on varasemalt kuritegusid toime pannud grupis. Pjotr Seili käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes paneb toime distsiplinaarrikkumisi, siis puudub kohtul veendumus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks. Ka on kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mille tulemusel võib isik muutuda agressiivseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Pjotr Seili vabastamise tema varasem elukäik, toetavate lähedaste ja töökoha puudumine ning käitumine karistuse kandmise ajal.

Asjaolu, et kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, viitab sellele, et isikut on juba varasemalt üritatud suunata õiguskuulekale teele. Sellest hoolimata on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, millest saab teha ühese järelduse, et kinnipeetav ei ole temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi teinud ega ole õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Pjotr Seili puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist kõrgete riskidega. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole Pjotr Seili tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.