Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-17-5258
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Taotluse esitaja ja taotluse liik
XXX OÜ (registrikood 11135832; esindaja A.P.), taotlus kahju hüvitamiseks kriminaalasjas
Jätta XXX OÜ taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
kohesele kandmisele 2 aastat vangistust ning 4 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui G. Vaitulionis ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestati alates 12.02.2016. Samuti kohaldati lisakaristusena sissesõidukeeldu. Süüdistatavad mõisteti süüdi muuhulgas varguse episoodis, mis käsitles ka XXX OÜ-le kuuluva sõiduki BMW X5 vargust. Esitatud süüdistuse kohaselt N. Urbonavicius ja G. Vaitulionis isikutena, kes on varem toime pannud varguse, isikute organiseerimisel, kellele pole käesolevas asjas süüdistust esitatud, ajavahemikul 11.02.2016 kella 20 kuni 12.02.2016 kella 06.50 vahel varastasid Tartumaal, Ülenurme vallas, Räniküla külas, Jaani tänav 18 maja eest XXX OÜ-le kuuluva ning A.P. kasutuses oleva sõiduauto BMW X5 reg.nr XXX väärtusega 94 000 eurot koos selles olnud A.P. kuuluvaga. Vargusega tekitati A.P. varalist kahju kokku summas 96 037 eurot. Kriminaalasja nr 1-16-11325 toimikust on võimalik tuvastada, et kannatanu A.P. ülekuulamisel 12.02.2016, 17.02.2016 ning 18.02.2016 on menetleja selgitanud kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavateid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega, toimikuga tutvumise võimalusi ning muid kannatanu õigusi ja kohustusi, mille kohta on A.P. andnud allkirja (kriminaalasi nr 1-16-11325 / köide 2, lk 80; 100; 104). Esimesel ülekuulamisel 12.02.2016 A.P. midagi tsiviilhagi osas välja toonud ei ole. 17.02.2016 täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt ei tea kannatanu, kui palju Ergo kasko-kindlustus hüvitab, tsiviilhagi esitada ei soovi. 18.02.2016 täiendaval ülekuulamisel toob A.P. taaskord välja, et tsiviilhagi ta endiselt esitada ei soovi, aga on teadlik, et võib seda esitada enne kohtueelse menetluse lõppu. Lisaks toob ta välja, et hetkel ta veel ei tea, kui palju kindlustus hüvitab ning kui temale tekitatud kahjud jäävad suureks, annab ta teada soovist esitada tsiviilhagi. 01.12.2016 (kriminaalasi nr 1-16-11325 / köide 2, lk 111-112) teeb A.P. avalduse, mille kohaselt ei soovi ta kriminaalasjas tsiviilhagi esitada. Seega on väär taotleja väide, et taotlus esitati menetleja menetluse käigus. Ka on väär taotleja seisukoht, et ta sai kahjust teada 13.02.2017, sest kindlustuse vastus sõidukikahjust kannab kuupäeva 25.02.2016. Seega oli XXX OÜ kahju tekkimisest teadlik varem. Eelduslikult on siiski tegemist kaebaja poolt aastaarvuga eksimises. Kuna varguse käigus lisaks auto ärandamisele võeti ära ka muid vallasasju, siis kindlustuse puhul on võimalik rääkida autost, mis kuulus XXX OÜ-le, kelle esindaja ja juhatuse liige A.P. on. Seega vaatamata sellele, et taotlejal oli võimalus esitada oma nõue kriminaalmenetluses tsiviilhagina, ei ole XXX OÜ seda võimalust kasutanud ning on valinud tsiviilhagi esitamise asemel kahjude hüvitamise kindlustuse poolt.
sõiduki BMW X5 (VIN kood WBAKS4104F0H62233) kahjustumisest tekkinud kahju hüvitamiseks Kindlustusvõtjale hüvitist 43 959 (nelikümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja kahjustatud sõiduk jääb Kindlustusvõtjale“. Teine kokkulepe oli järgnev: „Kui Kindlustusvõtja annab kahjustada saanud sõiduki kindlustusjuhtumi järgses seisundis üle Kindlustusandjale siis hüvitab Kindlustusandja Kindlustusvõtjale täiendavalt sõiduki kindlustusjuhtumi järgse väärtuse summas 20 000.- eurot. Sõiduki üleandmise korral peab sõiduk olema kindlustusjuhtumi järgses seisukorras ja komplektsuses. Sõiduki üleandmise korral on makstava hüvitise summa kokku 63 959.- eurot. “ Arvestades A.P. poolt taotlusele lisatud Swedbanki tõendit, mille kohaselt hüvitati kahju summas 43 959 eurot, valis taotleja kahju hüvitamise ilma sõidukit kindlustusandjale tagastamata ehk sõiduk jäi avariilisena XXX OÜ-le. Lisaks on oluline, et kindlustuse poolt hüvitatavast arvestatakse maha lepingust tulenev kindlustusvõtja omavastutus.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.