lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-5644/33

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-5644/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 188 lg 1, 2Taganemise avaldus ja tagajärjedTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing FRENDIT10843596

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Anneli Alekand, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-23-5644

Tsiviilasi

Osaühingu FRENDIT hagi Reinu Saluoksa vastu 40 000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu FRENDIT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) Osaühing FRENDIT (registrikood 10843596), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja) Reinu Saluoks

XXXXXXXXXXX),

lepinguline vandeadvokaat Indrek Leppik

Asja läbivaatamine

(isikukood esindaja

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Osaühing FRENDIT määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. veebruari 2024. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Osaühing FRENDIT kanda. Reinu Saluoksal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, § 178 lg 1 ja 2, § 696 lg 1). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing FRENDIT (hageja) esitas 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule Reinu Saluoksa (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40 000 eurot, viivise 1587 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras alates 16. märtsist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 12. juulil 2018 nõude loovutamise lepingu (nõude loovutamise leping). Hageja omandas lepingu alusel kostjalt rahalised nõuded 40 000 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded) Linnaküla majatehas OÜ (kustutatud, registrikood 10051352, endine ärinimi aktsiaselts "Ritsu") vastu, mis tulenevad kostja ja Linnaküla majatehas OÜ (kustutatud) vahel 2018. a sõlmitud laenulepingust (laenuleping). Hageja tasus kostjale nõude loovutamise lepingu alusel 40 000 eurot. Hageja palus 6. septembril 2022 edastatud nõudekirjas, et kostja saadaks hagejale tõendid raha üleandmise kohta laenulepingu alusel, sest nendeta ei saa laenulepingust tulenevat nõuet sisse nõuda. Kostja ei vastanud nõudekirjale ega edastanud nõuet tõendavaid dokumente. Hageja taganes 29. septembri 2022. a avaldusega nõude loovutamise lepingust alates 8. oktoobrist 2022. Hageja soovib saada tagasi nõude loovutamise lepingu alusel tasutud 40 000 eurot ja sellelt arvestatud viivist seadusjärgses määras. Hageja taotles 26. juunil 2023 esitatud seisukohas maakohtu kaasabi kostjalt laenulepingu ja selle alusel laenuraha üleandmist kinnitavate tõendite väljanõudmiseks.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas nõude loovutamise lepingu alusel kostjale nõude, milles palus väljastada laenuleping ja selle alusel laenuraha üleandmist kinnitavad tõendid. Kostja vastas 27. oktoobril 2022, et hageja nõue on alusetu. Hageja ei tõendanud, et kostja on kohustatud andma nimetatud dokumendid hagejale üle. Isegi, kui hageja oleks seda tõendanud, on möödunud mõistlik tähtaeg dokumentide üleandmise nõudmiseks. Hageja nõue dokumentide üleandmiseks on aegunud. Kostja ei rikkunud nõude loovutamise lepingut. Hagejal ei saanud sellest taganeda. Taganemine on tühine ning tagasitäitmise võlasuhet ei ole tekkinud. Kostja edastas vastusena 28. juuni 2023. a kohtunõudele laenuraha 40 000 eurot üleandmist kinnitava maksekorralduse. Kostja palus 18. detsembri 2023. a avalduses jätta menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks menetluskulude suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1386 eurot (sh käibemaks) koos viivisega.
3.Hageja esitas 15. jaanuaril 2024 avalduse hagist loobumiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja ei olnud heauskne. Hageja pöördus kohtueelselt kostja poolt laenu ülendamist tõendavate dokumentide saamiseks. Kui kostja oleks kohtueelselt saatnud hagejale laenuraha ülekandmise kohta maksekorralduse, ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Kostja põhjustas endale menetluskulud ise. Nende hagejalt väljamõistmine ei ole õiglane. Kostja oleks võinud kostja vastusena saata teate (koos maksekorraldusega), et laen oli üle kantud.

Kostja ei pidanud koostama ja esitama õiguslikke vastuväiteid. Kostja esitas tõendi alles pärast hageja vastavat taotlust ja kohtu nõuet. Kostja õigusabikulud on põhjendamatud. Kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, saab kostja põhjendatud kulu olla kohtu 28. juuni 2023. a nõudekirja täitmise kulu, s.o pool tundi.

4.Kostja leidis, et menetluskulude vähendamiseks või nende välja mõistmata jätmiseks ei ole alust. Hageja esitas õiguste kuritarvitamise eesmärgil põhjendamatu hagi.

MAAKOHTU LAHEND

5.Maakohus võttis 14. veebruari 2024. a määrusega hagist loobumise vastu, lõpetas menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1386 eurot koos viivisega. Kohus tagastas hagejale riigilõivu 700 eurot. Hageja loobus hagist. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Manetluskulud jäid TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Ainuüksi see, et kostja ei reageerinud hageja kohtuvälisele nõudele, ei tähenda, et kostja põhjustas kohtusse pöördumise. Erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist, ei ole. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale kohtumenetluses õigusabi 7,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja kulud 1155 eurot (7,7 tundi × 150 eurot käibemaksuta) põhjendatud. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude hüvitisele lisandub seega käibemaks 20%, s.o 231 eurot. Hagejal tuleb tasuda TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, ja teha uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui menetluskulud jäävad ikkagi hageja kanda, ei ole kostja esindaja ajakulu vajalik ega põhjendatud. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks on alus. Hagejalt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja palus kostjal anda laenu üleandmist kinnitavad dokumendid üle. Kostja ei teinud seda. Kostja tekitas seega kohtusse pöördumise vajaduse. Kostja esitas maksekorralduse laenu ülekande kohta alles kohtumenetluses pärast kohtult nõudekirja saamist. Hageja ei peaks TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulusid kandma. Kostja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud maakohtu 28. juuni 2023. a nõudekirja täitmise osas, s.o poole tunni ulatuses.
7.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik. Hageja ja selle juhatuse liige omavad ja omasid kontrolli Linnaküla majatehas OÜ (kustutatud, endine ärinimi aktsiaselts "Ritsu") üle. Neil on pangakontodele juurdepääs. Hageja juhatuse liige oleks saanud kontrollida äriühingu pangakontode väljavõtete ja raamatupidamise kaudu, et laenu summa on ülekandega tasutud. Hageja esitas selle asemel põhjendamatu hagi. Kostja menetluskulud on põhjendatud.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
10.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes kostja menetluskulude hageja kanda jätmist ja kindlaksmääratud menetluskulude suurust (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5), mistõttu on maakohtu määrus ülejäänud osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 6) jõustunud (TsMS § 466 lg 3 esimene lause). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust seega osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1386 eurot (sh käibemaks) koos kohustusega tasuda menetluskulude summalt viivist.
11.Pooled vaidlevad, kas maakohus jättis kostja menetluskulud õigesti hageja kanda. Ringkonnakohtu arvates jaotas maakohus menetluskulud õigesti.
12.Menetluse lõpetamise tingis hageja loobumine hagist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei rahuldanud hagi pärast selle esitamist. Hageja esitas kostja vastu hagi, kuna hageja taganes kostjaga sõlmitud nõude loovutamise lepingust ning soovis, et kostja tagastaks hagejale hageja poolt nõude loovutamise lepingu alusel kostjale üleantud raha. Asjaolu, et kostja esitas kohtumenetluse käigus maksekorralduse laenulepingust tuleneva laenu ülekandmise kohta, ei saa pidada hageja poolt kostja vastu esitatud rahalise nõude rahuldamiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel seega põhjendatult hageja kanda.
13.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu TsMS § 162 lg 4 kohaselt on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKo 4.04.2024, 2-22-17383/39, p 13.1, ja 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 4.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15, ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei toonud esile ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas kostja sellega, et jättis esitamata laenu üleandmist tõendavad dokumendid. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et ta taganes nõude loovutamise lepingust. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Hageja kinnitusel tegi ta kostjale 29. septembril 2022 taganemisavalduse, mille kohaselt hageja taganes nõude loovutamise lepingust alates 8. oktoobrist 2022 (dtl 10). Lepingust taganemine vabastab VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemisel tekib poolte vahele tagasitäitmise võlasuhe, mille kohaselt saab pool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja kasu väljaandmist (VÕS § 189 lg 1). Kui hageja taganes lepingust oktoobris 2022, nagu hageja väidab, ei olnud hagejal võimalik nõuda hagi esitamise ajal, s.o märtsis 2023, kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist, s.o laenu andmist tõendavate dokumentide väljaandmist, kuna hagejapoolse lepingust taganemisega lõppes VÕS § 188 lg 2 esimese lause alusel kostja kohustus enda lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja sai VÕS § 189 lõikes 1 tulenevalt nõuda hagi esitamise ajal kostjalt seda, mida ta oli ise kostjale lepingu alusel üle andnud. Hagi esitamise sai seega olla põhjustatud ennekõike sellest, et kostja ei olnud nõus hagejale tagastama raha, mida ta oli nõude loovutamise lepingu alusel hagejalt saanud, mitte sellest, et kostja ei andnud hagejale laenu üleandmist tõendavaid dokumente. Hageja esitaski kostja vastu hagi nõude loovutamise lepingu alusel üleantud raha tagasi saamiseks. Hageja otsustas sellest nõudest loobuda, kuna kostja andis hagejale üle laenu üleandmist tõendavad dokumendid. Rahalisest nõudest loobumine oli hageja valik, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud olukorras hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Kui hageja oleks jäänud esitatud nõude juurde ja kohus selle rahuldanud, oleks menetluskulud jäänud eelduslikult kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

14.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu poolt kindlaks määratud kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub sellesse seetõttu üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 2.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Maakohus kontrollis TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kostja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata. Hageja väidab, et kõik kostja esindaja tehtud toimingud on põhjendamatud peale maakohtu 28. juuni 2023. a nõudekirjale vastamise. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostja esindaja pidi hagiga tutvuma ja koostama sellele vastuse, analüüsima hageja seisukohti, vastama kohtunõudele ja koostama menetluskulude nimekirja. Maakohus hindas kostja esindaja tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu. Maakohus ei ületanud kostja õigusabiteenuse osutamisele kulunud toimingute ega neile kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire. Kostja esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta on põhjendatud, kuna see ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist tunnitasu sarnastes asjades.

Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskuludest oleksid hüvitatavad üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtaegselt oma menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asjas materjalidest, et kostjal oleks tekkinud määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval