Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tallinna Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab Jaan Kiilmannile katseaja määramist ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaan Kiilmanne isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 9korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma 4. vangistust, neist 1-korral välismaal. Kuritegusid paneb ta toime rahalise kasusaamise eesmärgil ja kuritegude toimepanemise soodusteguriks on mõjutatavus ja impulsiivsus. Tema kuriteod on sooritatud grupis ja on ette planeeritud. Väärteokorras on J. Kiilmanni karistatud 17-korral. Vangistuses kinnipeetav ei ole jõudnud oma praegust täitmiskava täitma asuda. Vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma vennale kuuluvasse eramusse Pärnumaal ja tal on olemas vabanemisjärgne töökoht Holsten Ehitus OÜ-s. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid näitavad süstemaatilised, hästi planeeritud vargused, samuti regulaarne piirkiiruse ületamine. Kinnipeetav on juba noorest east (13-aastaselt) puutunud politseiga kokku ja kaks korda on saanud karistada olles noorem kui 18 aastat. Samuti kinnipeetav on mitu korda viibinud vanglas, kõik see ei mõjutanud teda ja kinnipeetav jätkas kuritegeliku teed. Kinnipeetava suhtumist ühiskonda näitavad süstemaatilised ühiskonnas kehtivate reeglite rikkumised. Isikut on 2-korral määratud kriminaalhooldusele täitma käitumiskontrolli nõudeid ja ühel korral elektroonilise valve alla (vahistamise asendamine), neist 2-korral on kinnipeetav olnud kohusetundlik ja täitis nõudeid korrektselt. Viimasel korral kinnipeetav rikkus nõudeid (pani toime uue kuriteo). Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid ei teadvusta täies ulatuses selle põhjusi ja tagajärgi. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab Jaan Kiilmanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Jaan Kiilmannile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud Jaan Kiilmanni mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Jaan Kiilmann kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Jaan Kiilmannil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased ning elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Jaan Kiilmann, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.