Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist:

1-17-2736 T.I on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 215 lg 1 järgi selles, et ta võttis 14.09.2013 täpselt tuvastamata kellaajal Narvas, aadressil Pähklimäe tn 4a asuva baari LUX juurest omavoliliselt, ajutisse kasutusse xx kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx. Nimetatud sõiduauto oli pargitud baari LUX juurde. 14.09.2013 täpselt tuvastamata kellaajal võttis T.I sõiduauto enda kasutusse, istus rooli ja sõitis sõiduautoga baari LUX juurest omavoliliselt ära, s.t sõiduauto seadusliku omaniku teadmata ja nõusolekuta. T.I kasutas sõiduautot, sõites sellega eelnevalt ringi Narva linnas. Sõidu ajal ei tulnud T.I sõiduauto juhtimisega toime ning põhjustas liiklusõnnetuse, sõites vastu xx kuuluva garaaži väravaid, mille tagajärjel oli kahjustatud sõiduauto vasakpoolne tiib ja vasakpoolne eesmine suunatuli. Peale avariid parkis T.I avariilise sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx Narvas Pähklimäe tn 4a asuva LUX baari juurde. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. KarS § 215 lg 1 kohaselt on karistatav võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Ebaseaduslikult auto kasutamise fakt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas on tõendatud kannatanu xxx ütlustega, milles ta väitis, et 14.09.2013, ajavahemikul 00:20 - 02:00, kasutasid tuttavad noormehed xx, xx ja T.I ilma tema loata talle kuuluvat sõiduautot Mercedes-Benz reg nr xxx, mis oli pargitud AÜ Višnja. Saades teada, et tema autoga on ilma tema loata sõitma mindud, läks ta baari LUX juurde ja nägi seal oma sõiduautot sisselülitatud tuledega. Autol oli katki vasakpoolne esitiib, purunenud põrkelaud, kahjustatud tiival oli iluriba. Hiljem selgus, et radiaator tilgub. Kannatanu ütlustele on lisatud ka fotod, millelt on näha sõidukil olnud vigastused. (tl 5-12). T.I seotust kõnealuse sündmusega tõendavad eelkõige T.I enda ütlused. Kohtuistungil tunnistas T.I end talle esitatud süüdistuses süüdi. Tsiviilhagi võttis ta õigeks osaliselt, so summas 400 eurot. Kohtueelses menetluses tunnistas T.I end samuti süüdi ning andis ütlusi (tl 43), et xxx tegi talle ettepaneku minna sõitma baari Lux juures seisnud autoga Mercedes xxx. Ta ei teadnud kellele auto kuulub. Arvas, et xxx, kuna tema andis võtmed. Nad läksid sõitma, kuid mingil hetkel ei tulnud ta juhtimisega toime ja sooritas avarii, sõites vastu garaaži väravat. Vigastada sai auto vasak tiib ja suunatuli. T.I ütlustega haakuvad tunnistaja xxx ütlused, millest järeldub, et 14.03.2013 sõitis ta koos xx xx ja xx kannatanu autot kasutades AÜ Višnjast Narva, kusjuures tema oli tagaistmel. Talle jäi mulje, et xx küsis kannatanult luba. Peatuti baari Lux juures, kus rooli istus noormees, kes elab Olginas. Sõideti autoga kaupluse Tempo juurest Olgina suunas. Seda, et auto millegi vastu sõitis, ta ei tundnud. Pärast sõideti tagasi baari Lux juurde. Noormees, kes oli roolis lahkus (tl 19). Ka xx ütles kohtueelses menetluses (tl 29, 59), et sõitis koos kolme noormehega kannatanu autot kasutades AÜ-st Višnja Narva. Kuid tema selgituste kohaselt küsis kannatanu nõusolekut keegi teine. Nad sõitsid tema elukohta ning seejärel istus rooli keegi teine. Autol oli juba sel ajal rikkeid, probleemid mootoriga. Autos olnud xx andis samuti ütluseid (tl 65), et Narvas istus rooli noormees, keda ta ei tea. Nad sõitsid kaua aega ringi, mh sohvoosis. Seal ei tulnud roolis olnud noormees autojuhtimisega toime ning sõitis garaaži väravatesse. Seejärel sõitsid Narva ja panid auto baari Lux juurde. Asjaolu, et baari Lux juures istus kõnealuse sõiduauto rooli just T.I, kinnitavad xx ütlused (tl 71). Tema ütlustest nähtub, et 14.09.2013, sõitis ta kannatanu autoga baari Lux juurde ning jättis võtmed autosse, ise seisid tänaval ja rääkisid juttu. Auto juurde tuli T.I, kes istus rooli öeldes, et Olga lubab talle kõike. Seejärel mindi sõitma. Sergei sõitis suure kiirusega, Olgina

1-17-2736 sohvoosis ei tulnud ta juhtimisega toime ning sõitis garaaži sisse. Pärast avariid vaatasid auto üle ja sõitsid vaikselt tagasi Narva. Auto pargiti uuesti baari Lux juurde. Tunnistaja xxx (tl 35) on kohtueelses menetluses väitnud, et T.I ei saanud roolis olla, kuna oli kogu aeg temaga koos. Need ütlused on aga vastuolus nii T.I enda ütlustega kui ka teiste tunnistajate ütlustega. Seetõttu on kohtu hinnangul xxx näol tegemist ebausaldusväärse tunnistajaga, kes on püüdnud anda T.I õigustavaid ütlusi. Kõik eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad, et T.I istus 14.09.2013 Narvas, baari Lux juures süüdistuses nimetatud auto rooli ning sõitis sellega Narvas ringi ilma, et ta oleks eelnevalt selleks auto omanikult luba küsinud. Sealjuures oli ta teadlik kellele auto kuulub ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt auto omanikku sel ajal auto juures ei viibinud. Enne sõitma asumist ei teinud T.I ühtki toimingut, et omanikuga kontakti saada ja auto kasutamiseks luba küsida. Lisaks eelnevale on nii T.I kui tunnistajate ütlustega tõendatud, et kasutades omavoliliselt kannatanu sõidukit, põhjustas T.I ka liiklusavarii ning tekitas seeläbi sõiduautole kahjustusi. Kahjustuste täpset ulatust ei ole aga kohtueelse menetluse raames kindlaks tehtud. Süüdistatava väitel sai kahjustada vaid esitiib ja tuled (selle kohta on esitatud ka süüdistus), kuid kannatanu esitatud kalkulatsiooni kohaselt oli kahjustatud osi rohkem. Kohtueelses menetluses ei ole teostatud ekspertiisi või küsitud asjatundja arvamust tuvastamaks konkreetsed kahjustused, mis võisid liiklusavarii tagajärjel tekkida. Kõrvaldamata kahtlused tekitatud kahju ulatuse osas tõlgendab kohus süüdistatava kasuks ning loeb tõendatuks kahjustuste tekitamise süüdistatava enda poolt märgitud ulatuses, so vasak esitiib ja tuled. Maanteeametis oli kõnealune sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr xxx ajavahemikul 24.04.2013 kuni 18.03.2014 registreeritud xxx nimel. 17.03.2014 sõlmiti sõiduauto müügileping xxx ja xxx vahel ning samal päeval müüs xxx auto xxx. (tl 113-144) Kannatanu ütluste kohaselt oli aga sõiduki faktiliseks omanikuks tema. Samuti kandis tema remondikulud. (tl 146, 183-185) Ka tunnistajad viitavad oma ütlustes asjaolule, et auto omanikuks oli just xxx. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr xxx kuulus süüdistuses märgitud ajavahemikul xxx Süüdistatava jaoks oli sõiduk võõras ese ning selle kasutamiseks olnuks eelnevalt vaja omaniku luba. Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud – st T.I kasutas temale võõrast mootorsõidukit omavoliliselt, ilma omaniku loata ja teadmata. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt oli T.Ieadlik sõiduauto kuulumisest xxx. Kuivõrd T.I enda ütluste kohaselt ei teinud süüdistatav midagi selleks, et Nikitinalt enne auto kasutamist luba küsida, on ilmne, et ta pani süüdistuses kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et auto on tema jaoks võõras ning tal puudub omaniku nõusolek selle kasutamiseks. Hoolimata sellest istus T.I rooli ning sõitis autoga Narvas ringi. Eelöeldust tulenevalt on T.I käitumises tuvastatud KarS § 215 lg 1 tunnused. Karistus KarS § 215 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava puhul arvestab kohus isikut iseloomustavate andmetena, et teda on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Eelnevate kohtuotsustega on talle karistuseks mõistetud vangistust, mis viimasel juhul asendati üldkasuliku tööga. Siinjuures ei saa jätta ka tähelepanuta, et süüdistuse esemeks olev tegu oli sooritatud enne eelmist (23.09.2013) kohtuotsust. Karistuse liigi valimise osas on kohus seisukohal, et süüdistatavate varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem karistatud, kuid

1-17-2736 vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Neil asjaoludel leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada karistusena vangistust. T.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus, et T.I on tunnistanud oma süüd talle etteheidetava kuriteo toimepanemises. Võttes arvesse toimepandud teo raskust ning asjaolu, et kuriteoga kahjustati oluliselt kuriteoobjektiks olnud eset, leiab kohus, et etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kuid lisaks nimetatule tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ning tähelepanuta ei saa jätta ka kuriteo sooritamisest möödunud pikka ajavahemikku. Neil asjaoludel on põhjendatud karistus oluliselt alla keskmise määra ning kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust. Lühimenetluse kohaldamise tõttu tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.I 2-kuulise vangistusega. Kuivõrd süüdistuse esemeks olev süütegu oli sooritatud enne 23.09.2013 kohtuotsust, tuleb mõistetud karistus vastavalt KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1 liita Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.09.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistusega –5 kuud, mis asendati 300 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades kuriteo sooritamisest möödunud pikka ajavahemikku loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistab T.I-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Karistusest arvestatakse maha sooritatud üldkasulik töö - 300 tundi - ning seega loeb kohus karistuse kantuks. Tsiviilhagi xxx esitas hagiavalduse (tl 78), mille kohaselt on kuriteoga tekitatud kahju 1045 eurot. Hiljem xx loobus osaliselt tsiviilhagi nõudest ning palus süüdistatavalt välja mõista kahju summas 1000 eurot (tl. 173). Süüdistatav ei nõustunud kahju suurusega. Kaitsja leidis, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Ka prokurör asus seisukohale, et tsiviilhagi on osaliselt tõendatud ning on tuvastatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada auto vasakpoolne tiib ja vasakpoolne suunatuli. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. (RKKK 3-1-1-79-09). Hagi kohaselt kasutasid kannatanule tuttavad noormehed 14.09.2013 ajavahemikul kella 00:20 kuni 02:00 ilma tema loata talle kuuluvat sõiduautot Mercedes-Benz reg.nr xxx. Sõiduauto leiti hiljem kahjustatud seisundis Narvas, Pähklimäe 4a hoone juurest. Eelnevalt tuvastas kohus, et süüdistatav pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Kõnealune süüteokoosseis ei hõlma koosseisulise tunnusena

1-17-2736 kahju tekitamist. Samas tuleb antud juhul arvestada, et sõiduauto kahjustamine leidis aset süüdistuse esemeks oleva kuriteo sooritamise ajal ning on tehioludelt süüdistusega tihedalt seotud. Seega on kannatanu tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluse raames KrMS § 381 lg 1 p-st 1 tulenevalt lubatav. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud kahju ning kahju peab hüvitama üksnes siis kui esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja selle tagajärjel. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1. Viidatud § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eelnevalt tuvastas kohus, et süüteo toimepanemise ajal põhjustas süüdistatav kannatanu sõiduautot kasutades liiklusavarii ning kahjustas seeläbi kannatanu sõiduautot. Seega on tõendatud, et kannatanu sõiduautol esinesid kahjustused ning need tekkisid süüdistatava tegevuse tagajärjel. Tekitatud kahju ulatuse tõendamiseks esitas kannatanu parandustööde kalkulatsiooni ja arve, millest nähtuvalt teostati 2013.a remondi töid kogusummas 985 eurot. (tl 183-185). Maanteeameti andmetest (tl 118) nähtuvalt on sama sõidukit müüdud kolm aastat enne kõnealust kuriteosündmust, so 14.08.2010, 17 000 krooniga (1086 eurot). Arvestades asjaolu, et kolme aastaga väheneb sõiduki väärtus märgatavalt, on ilmne, et kõnealune remondi summa ületab auto koguväärtuse, mistõttu ei saa pidada seda asja parandamise mõistlikuks kuluks VÕS § 132 lg 3 tähenduses. Kui auto taastamine on kulukam, kui uue samaväärse auto soetamine, ei ole põhjendatud taastamiskulude väljamõistmine süüdistatavalt. Seega on välistatud kannatanu hagi kogu ulatuses rahuldamine. Kuigi kannatanule oli teada, et süüdistatav ei tunnista hagi täies ulatuses ning talle anti kohtueelses menetluses korduvalt võimalus nõude täpsustamiseks ning nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks, ei ole ta kriminaalasja kohtueelse menetluse raames esitatud tõendeid, millest nähtuks süüdistuse esemeks oleva auto täpne väärtus süüteo toimepanemisele vahetult eelnenud ajal. KrMS § 233 lg-st 1 tulenevalt on välistatud uute tõendite esitamine kohtumenetluse ajal. Kuivõrd tsiviilhagi aluseks olevate tõendite puudulikkuse tõttu on juba varasemalt kriminaalasi prokuratuuri tagastatud, ja hoolimata sellest, ei ole esitatud piisavalt tõendeid, mis haginõuet kinnitaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud uuesti samal alusel kriminaalasja tagastamiseks. Eelnevast tulenevalt lähtub kohus hüvitamisele kuuluva nõude suuruse määramisel TsMS § 404 korras hagi õigeksvõtmise ulatusest, so 400 eurot. Nimetatud summa haakub ka süüdistuses märgitud kahjustuste parandamise kuludega. Nimelt on süüdistuses märgitud, et avarii tagajärjel sai kahjustatud sõiduauto vasakpoolne tiib ja vasakpoolne eesmine suunatuli. Teiste kahjustuste(mille remontimise kulu kajastub kannatanu esitatud kalkulatsioonis, nt radiaator, logar, esikaitseraud jm) tekkimist just süüdistatava tegevuse tagajärjel ei ole süüdistuses ette heidetud ega ka tõendatud. Seega on põhjendatud üksnes vasaku esitiiva ning vasak esitule ja esisuunatule remondi kulu. Vastavalt kannatanu esitatud kalkulatsioonile maksid nimetatud varuosad: vasak esitiib 66 eurot; vasak esisuunatuli 24,30 eurot ning vasak esituli 176 eurot. Kokku 266,30 eurot. Remonditööde maksumuse kalkulatsiooni kohaselt on töid teostatud

1-17-2736 kokku 6 tundi ning värvimine ja materjalikulu läks kokku maksma 274 eurot. Arvestades, et need kulud sisaldavad ka parandustöid, mille põhjustamine süüdistatava poolt ei ole tõendatud, saab aja ja materjali kulu mõista süüdistatavalt välja üksnes osaliselt. Nõustudes süüdistatava hinnanguga leiab kohus, et antud juhul saab põhjendatud remondi kuluks (koos varuosadega) lugeda 400 eurot. Eelöeldut kokkuvõttes mõistab kohus T.I-lt välja liiklusavarii põhjustamisega kannatanu autole tekitatud kahjustuste hüvitamiseks 400 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Küll aga tuleb arvestada, et süüdistuse esemeks olev tegu oli sooritatud enne eelmist kohtuotsust. Järelikult olnuks võimalik teha otsustus kõnealuse süüdistuse osas eelmise kriminaalmenetluse raames ning seetõttu ei ole mõistlik sundraha mitmekordne väljamõistmine süüdistatavalt. Eelnevast lähtuvalt mõistab kohus T.I-lt KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes välja kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud summas 456 eurot. Sundraha summas 705 eurot jätab kohus riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate kulude suurust, annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud (456 eurot) ositi ühe aasta jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.