Viru Maakohus
Kohtunik
Anu Ammer
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2017, Rakvere kohtumajas,
Kriminaalasja nr
1-17-28
Kriminaalasi
E.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi
Avaldus
E.O avaldus menetluskulude ja tsiviilhagide tasumise tähtaja pikendamiseks/tasumiseks maksegraafiku alusel
Avalduse esitaja
E.O , i.k. XXX; viibimiskoht: xxxx
ärakandmata osa, s.o. 24 päeva vangistust, võrra mõistes E.O liitkaristuseks 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.12.2016. Sama kohtuotsusega mõistis kohus E.O-lt välja riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 114,72 eurot kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. Kohus märkis, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ka mõistis kohus sama otsusega E.O-lt välja tsiviilhagid: I P kasuks 330 eurot, K R kasuks 50 eurot ja T L kasuks 200 eurot. Kohtuotsus jõustus 19.01.2017. 10.04.2017 esitas E.O kohtule avalduse, milles ta taotleb menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist 1 aasta võrra, võimaluse korral 2 aasta võrra ja maksegraafikut . Taotleja selgitab, et viibib vanglas ja ei ole neid summasid võimeline korraga tasuma. Samuti palub ta võimaluse korral ka tsiviilhagide tasumiseks maksegraafikut. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendis 3-1-1-2-12, et mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tähtaja pikendamiseks tuleb süüdimõistetul esitada tõendid ka oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine talle praegusel ajal võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Süüdimõistetu on ainsa mõjuva põhjusena nimetanud asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vangistuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks, et pikendada menetluskulude tasumise tähtaega või võimaldada neid tasuda osade kaupa. E.O ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust väita, et menetluskulude tasumine käib tal üle jõu. Muid mõjuvaid põhjuseid, miks kriminaalmenetluskulude täitmise tähtaega pikendada või osade kaupa maksta, süüdimõistetu kohtule esitanud ega tõendanud ei ole. Ka on kohus seisukohal, et isik on ise enda kuritegeliku käitumisega tekitanud sellise olukorra ning temale mõistetud karistus ja sellega kaasnevad kulud on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E.O taotluse kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ositi tasumiseks rahuldamata. Taotluse tsiviilhagide tasumise ajatamiseks jätab kohus läbi vaatamata, kuna KrMS § 424 kohaselt lahendab kriminaalmenetluses täitmiskohtunik üksnes kohtulahendite täitmisel tekkivaid küsimusi, käesoleval juhul siis taotlust menetluskulude tasumise ajatamiseks, kus
sissenõudjaks on Eesti Vabariik. Tsiviilhagi on eraõiguslik nõue, kus sissenõudjaks on eraisik. Kohus selgitab, et tsiviilhagi tasumise ajatamist saab isik taotleda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 17 kohaselt hagita menetluse korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.