Kriminaalasi nr 1-16-10581
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-16-10581
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Rain Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
RAIN RÄÄK, isikukood 38008075234, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.11.2015 ja lõpp 16.05.2017
Jätta RAIN RÄÄK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 15.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rain Räägu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rain Rääk kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 05.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-1610581 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega ning tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Rain Räägu liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Rain Räägule KarS § 64 sätestatud korras liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust Harju Maakohtu
19.01.2016 otsusega mõistetud karistuse suurendamise teel. Rain Rääk kannab nimetatud karistust alates 16.11.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse ja asja omavolilise kasutamise eest. Varasemalt on teda karistatud asja omavolilise kasutamise eest, kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, varguste eest, röövimise eest, mootorsõiduki ärandamise eest, vara tahtliku hävitamise eest; tulirelva või laskemoona ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, kandmise, kasutamise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või edasiandmise eest; tulirelva, laskemoona, lõhkematerjali varguse või röövimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks võib pidada alkoholi ja suhtlusringkonna negatiivset mõju. Vangistuses on kinnipeetav läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, kus oli aktiivne osaleja ning alates 12.12.2016 osaleb ta tööhõives koristajana. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 4 kuud ning kanda jääb tal veel vähem kui 2 kuud vangistust. Enne vangistust oli kinnipeetav kindla elukohata xxxx. Vabanemise järgselt soovib ta elama asuda vanemate juurde aadressile xxxx, kus on 4-toaline üürikorter, mis on kinnipeetava sõnul heas korras. Korter on pandud kohtutäituri poolt oksjonile ja omaniku nõusolekut sinna elama asumiseks pole. Samuti pole vanemad andnud nõusolekut kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile ega ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuni 7. klassini käis isik erinevates koolides, Rummu ja Ämari Vanglas olles lõpetas ta 10. klassi. Tartu Vanglas õppis isik 2010.a puidupingitöölise erialal, kuid katkestas õpingud seoses vabanemisega. Vabaduses soovib isik pigem tööle asuda. Enne vangistust oli kinnipeetav ühe kuu tööta, enne seda töötas 6 kuud Telinek AS-s mitteametlikult (kuna oli tagaotsitav) tellingute ja telkide paigaldajana. Ametlikult on isik töötanud 2013.a Agretten OÜ-s katusepaigaldajana ja 2014.a Atsti OÜ-s ehitustöödel. Enamasti on kinnipeetav töötanud mitteametlikult. Töötada isik oma sõnul soovib, aga vabanedes tal töökoht puudub. K-raha andmetel on kinnipeetaval 13.02.2017 seisuga võlanõudeid summas 12 508,71 eurot, mis takistavad toimetulekut. Isik soovib oma sõnul võlgasid tasuma hakata. Varasemast riskihindamisest nähtub, et eelmised kuriteod ei ole toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid pigem oli tegemist kamba mõjutusel ja adrenaliini saamiseks sooritatud kuritegudega. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad vanemad R R ja L R, õde T R ja vend K R. Vennaga on varasemalt koos toime pannud kuriteo. Vend kannab vanglas karistust ja kinnipeetav väidetavalt temaga ei suhtle. Endiste elukaaslastega kooseludest on kinnipeetaval xxxx tütar ja xxxx poeg. Tütre emaga kinnipeetav väidetavalt suhtles enne vangistust, pidades suhteid normaalseks. Poja emaga ja pojaga ta ei suhtle, kuna poja ema seda ei soovi. Isik oma sõnul võimalusel toetas tütart, kuid kannab karistust elatisnõude mittetäitmise eest. Kinnipeetava sõnul on tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kuid ta ei suhtle nendega. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime kuritegusid grupis ja ka grupi mõjul, kuid mõjutatavaks ta ennast ei pea. Riskiv ja hoolimatu käitumine väljendub toimepandud kuritegudes. Halvad peresuhted on isiku sõnul viinud alkoholi tarvitamisele. On alust arvata, et kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, ka vägivallakuritegu. Kinnipeetava sõnul ei soovi ta suuremas koguses alkoholi tarvitada, kuna see mõjutab käitumist negatiivselt ning ta ei soovi varasema käitumise kordumist, kus ta alkoholi ja seltskonna mõjul on kuritegusid toime pannud. Kinnipeetava sõnul on ta 90ndate keskpaiku proovinud kanepit ning varasema vangistuse ajal süstinud amfetamiini, mille
eest on teda ka kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on enne käesolevat vangistust 2015.a novembris tarvitanud narkootilist ainet, mille eest on teda väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel. Vanglas on isik hinnatud akuutses seisundis viibivaks. Kinnipeetava sõnul ta edaspidi narkootikume tarvitada ei soovi, et vältida võimalikke probleeme. Varasemalt on esinenud vägivallajuhtumeid, aga isik ise täpselt kõike ei mäleta, sest oli liiga palju tarvitanud alkoholi. Kuritegelikud hoiakud väljenduvad korduvas kuritegelikus käitumises. Hoiakuid mõjutab alkohol, mille tarvitamise korral muutub isik impulsiivseks ja tagajärgedega mittearvestavaks. Ametnikega on kinnipeetav manipuleeriv ja ähvardab pöördumiste kirjutamisega, kui ei saa oma tahtmist. Vangistuses ja katseajal on isik sooritanud kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 62%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Rain Räägu tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Rain Räägule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 4 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel sündis Rain Rääk perekonna kolmanda lapsena, perekonnas on kokku elus viis last. Rain Rääk on vallaline, tütar sündis xxxx. Kohtuinfosüsteemi andmetel hoidis Rain Rääk tütrele elatusraha maksmisest teadlikult kõrvale, mistõttu 19.01.2016 karistati teda muu hulgas kriminaalkorras KarS § 169 alusel. Karistusregistri andmetest on näha, et Rain Räägu mõlemad vennad on kriminaalse taustaga, vend K R kannab pikaajalist vangistust. Karistusregistri andmetel on ka ema L R kriminaalse taustaga, kuid teda karistati kriminaalkorras viimati 22 aastat tagasi. Karistusregistri andmetest selgub, et absoluutses enamuses on kuriteod toime pandud grupis – see viitab asjaolule, et Rain Rääk on mõjutatav grupiliikmete poolt ning suure tõenäosusega vabanemise järgselt asub ta uuesti suhtlema kriminaalse taustaga isikutega ja võib alluda nende negatiivsele mõjutusele. Taotluse andmetel tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral asub Rain Rääk elama aadressile xxxx. Vestluses V C selgus, et nimetatud korter kuulub tema tütrele ja V C sõlmis üürilepingu korteri üürile andmiseks Rain Räägu vanematele, kuid kohtutäitur Risto Küti poolt on välja kuulutatud oksjon korteri müümiseks. V C esitas notari poolt koostatud ja tõestatud volikirja, millest on näha, et ta omas õigust aadressil xxxx asuva korteri üürile andmiseks ja selle kohta üürilepingu sõlmimiseks. Internetis avalikkusele kättesaadavate e-oksjoni andmetest on näha, et xxxx asuva korteri oksjonile registreerumine on lõppenud ning oksjon pidi algama 17.01.2017. Kodukülastuse ajal Rain Räägu ema L R esitas temaga 01.11.2014 sõlmitud üürilepingu xxxx korteri üürile võtmiseks, üürileping oli sõlmitud üheks aastaks, koos üürnikuga asub elama maksimaalselt kaks inimest ning juhul, kui üürnik soovib eluruumi majutada teisi isikuid, võib üürnik seda teha üürileandja kirjalikul nõusolekul – seega üürilepingu tähtaeg lõppes juba 31.10.2015. L R sõnul peale üürilepingus märgitud tähtaja möödumist kasutavad nad koos Rein Rääguga korterit V C suulisel nõusolekul. V C temaga toimunud vestluse ajal 06.01.2017 ei soovinud otsustada, kas ta lubab või ei luba Rain Räägul elama asuda antud korterisse ning tollesse eluruumi elektroonilise valve seadme paigaldamist. Hiljem V C kriminaalhooldusametnikuga ühendust ei võtnud. Kodukülastuse ajal ilmnes, et korter, kuhu Rain Rääk kavatseb vabanemise järgselt elama asuda, on 4-toaline, keskküttega, korteriolud võimaldavad elektroonilise valve seadme paigaldamist, kuid L R ja R R ei andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ega Rain Räägu elama asumiseks aadressile xxxx. Taotluse andmetel Rain Räägul vabanemise järgselt töökoht puudub. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetel on Rain Räägu võlanõuete summa 12 521,88 eurot. Isikut on kriminaalkorras karistatud 10 korral, kuritegevusega alustas ta alaealisena. Absoluutses enamuses on kuritegevus seisnenud varguste toimepanemises ja võõra vallasasja ajutises
omavolilises kasutamises. Karistustena on kohaldatud erinevaid karistusliike (rahaline karistus, tingimisi vangistus allutamisega käitumiskontrollile, reaalne vangistus), kuid isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on olnud vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid kandmata vangistusosa pöörati täitmisele. Praeguse kuriteo puhul õigustab isik oma tegusid mitmete asjaoludega ega ole valmis teo põhjuseid kriitiliselt analüüsima, puudub siiras kahetsus. Teravate elamuste otsimine (korduvad seaduserikkumised, narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamine, hasartmängud) viitab riskivale ja hoolimatule eluviisile ning oma tegevuse tagajärgedega mittearvestamisele. Röövimise toimepanemisega seonduvad asjaolud viitavad sellele, et oma tahtmise saavutamiseks võib isik kasutada vägivalda ja relva või ähvardada relva kasutamisega. Isiku käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna ta kordab vigu, sest ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest. Vähemalt osad kuriteod on olnud otseses seoses alkoholi tarvitamisega. Alkoholi mõjul on käitumises avaldunud vägivaldsus. Esimese narkootilise aine kanepi - proovimine toimus 1990. aastate keskel, varasema vangistuse ajal süstis isik korduvalt amfetamiini ning ühel juhul lisaks oli tarvitatud aineks metamfetamiin. Enne praegust vangistust tarvitas isik järjekordselt narkootilist ainet, mistõttu karistati väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel. Isiku suhtumist ühiskonda tuleb pidada negatiivseks, kuna süstemaatiliselt toime pandud seaduserikkumised viitavad sellele, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ega näe mõtet oma käitumise piiramiseks teiste heaolu nimel. Suhtumist kriminaalhooldusesse tuleb samuti pidada negatiivseks, kuna isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et Rain Rääk on motiveeritud tingimusteta alluma karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt, vaatamata sellele, et tal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Rain Räägu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Rain Räägule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Rain Rääk selgitas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valveta. Elama läheks ta esimesel nädalal vanemate juurde, pärast aadressile xxxx. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Tööle läheks ta xxxx, kus ta on ka varem töötanud. Tema jaoks ei ole suurt vahet, kas ta vabaneb enne tähtaega või kannab karistuse lõpuni ja vabaneb kahe kuu pärast. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Rain Räägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 13.02.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla R. Räägu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Rääku on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Teda on karistatud mh Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega KarS § 215 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. Eelnevalt on teda varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud vangistusega. Vaatamata sellele ei ole tema suhtes eelnevalt kohaldatud karistused tema õiguskuulekust taganud. Eelnimetatud kohtuotsusega määratud kriminaalhooldus on luhtunud mh katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu. Eeltoodut arvestades on äärmiselt kaheldav, kas R. Rääk suudaks kriminaalhoolduse edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata või kontrollnõudeid ja kohustusi rikkumata. Siinkohal peab märkima, et käitumiskontroll vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise raames ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdlase poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine, st kontrollnõuete raskeim rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu
ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et R. Räägu puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemalt oli R. Räägul probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega (karistatud kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest; väärteokorras karistatud NPALS § 151 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta, et riskihindamise alusel on R. Rääk ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 62% ja 40%. Kinnipidamisasutuses R. Räägu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud süüdlase puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Rain Räägu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rain Rääk ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 10 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vabanemisel puudub isikul kindel elukoht, kuna vanemad ei ole andnud nõusolekut kinnipeetava elama asumiseks nende juurde üürikorterisse. Samuti ei ole kinnipeetavale vabanemisel garanteeritud töökohta, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid enam kui 12 000 euro ulatuses. Arvestades, et isikut on varasemalt mitmel korral karistatud varavastaste kuritegude eest, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei pane toime uusi varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuivõrd isik on varasemalt nii vangistuses kui ka katseajal pannud toime uusi kuritegusid ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, siis puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Viru Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 62%, mis ei ole madal risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Rain Räägu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.
Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul osalenud Sotsiaalsete oskuste treeningus ning osaleb alates 12.12.2016 tööhõives koristajana. Samuti selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.