Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

2 (3)

Süüdistatava H.L-i, tema kaitsja Anu Vildi (Vilt) ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg-s 1 ettenähtud kuriteo (võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine) toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22. november 2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15. septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõistetakse seega 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendatakse karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta ja 28 päeva vangistust = 388 päeva), s.o 388 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ära 1 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. H.L peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb H.L KarS § 215 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot (kokku 753 eurot). Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda vaid osaliselt. Töötu süüdistatav selgitas kohtus, et tema regulaarne kuusissetulek koosneb vaid 130-eurosest abirahast; lisaks teeb ta aeg-ajalt juhutöid. Maksukohuslaste registri kohaselt ei teeninud H.L 2014. ja 2015. aastal midagi (tl 29). Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 ls 2 alusel menetluskulud poole ulatuses (st 376,50 eurot) riigi kanda ning mõistab KrMS § 180 lg 1 ls 1 alusel teise poole ulatuses (st samuti 376,50 eurot) välja H.L-ilt . KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel kohustab kohus H.L-i maksma need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.