3-1-1-118-16 23. veebruar 2017 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi I. A. ja K. Š. suhtes kohaldatud tõkendi vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2016. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-8335 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk ja K. Š. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, määruskaebused Teised määruskaebemenetluse Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga pooled Dorogan Asja läbivaatamise kuupäev ja 25. jaanuar 2017, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2016. a määrus.
2.Saata I. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valgu ja K. Š. kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebused Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määruse peale sisuliseks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Määruskaebused rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I
1.I. A. vahistati kohtueelses menetluses Viru Maakohtu 13. aprilli 2016. a määrusega kahtlustatavana karistusseadustiku (KarS) § 256 lg 1 järgi ning K. Š. vahistati Tartu Maakohtu 13. aprilli 2016. a määrusega kahtlustatavana KarS § 255 lg 1, § 133 lg 2 p-de 1 ja 7 ning § 259 lg 1 järgi.
2.Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja Germann esitas 29. augustil 2016 seoses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1311 lg 4 jõustumisega 1. septembril 2016 Viru Maakohtule taotlused I. A. ja K. Š. vahistamise tähtaja pikendamiseks alates 1. septembrist kuni 12. oktoobrini 2016.
3.Viru Maakohtu 1. septembri 2016. a määrustega jäeti prokuröri taotlused läbi vaatamata. Maakohus leidis, et KrMS § 1311 ei kohaldu enne 1. septembrit 2016 vahistatud isikute suhtes, ning luges I. A. ja K. Š. vahistamise tähtajaks kuus kuud alates nende kahtlustatavatena kinnipidamisest
12.aprillil 2016 (seega kuni 12. oktoobrini 2016).
4.I. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk ja K. Š. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul
esitasid Viru Maakohtu 1. septembri 2016. a määruste peale kaebused, milles taotlesid maakohtu määruste tühistamist ja kahtlustatavate vahi alt vabastamist.
5.Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määrusega jäeti I. A. suhtes tehtud Viru Maakohtu
1.septembri 2016. a määrus sisuliselt muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et KrMS § 1311 lg 4 ei kohaldu enne 1. septembrit 2016 vahistatute suhtes.
6.I. A. kaitsja A. Valk esitas Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määruse peale kaebuse, milles taotles Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määruse ja Viru Maakohtu 1. septembri 2016. a määruse tühistamist ning I. A. vahi alt vabastamist.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 2017. a määrusega kohtuasjas nr 3-1-1-115-16 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a määrus ja tunnistati Viru Maakohtu 1. septembri 2016. a määrus õigusvastaseks. Kaitsja määruskaebus rahuldati osaliselt. Kokkuvõtlikult olid Riigikohtu seisukohad järgmised.
7.1.Kriminaalmenetluse seadustiku § 3 lg 2 kohaselt tuli 1. septembril 2016 kohtueelses menetluses vahi all viibinud isikute edasisel vahi all pidamisel järgida KrMS §-s 1311 sätestatud tähtaegu. Kuna I. A. oli viibinud 1. septembriks 2016 kohtueelses menetluses vahi all KrMS § 1311 lg-s 4 sätestatud 2-kuulisest tähtajast kauem, oleks maakohus pidanud ta 1. septembril 2016 vahi alt vabastama või tema vahistamistähtaega pikendama. Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Jättes maakohtu määruse sisuliselt muutmata, rikuti kriminaalmenetlusõigust ka ringkonnakohtu määrusega, mis tuleb seetõttu tühistada.
7.2.Praeguses olukorras ei saa siiski tagastada kohtuasja maakohtule uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Seda põhjusel, et I. A. anti Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määrusega kohtu alla ja tema suhtes kohaldatud vahistamine jäeti muutmata. Seega viibib I. A. alates 10. oktoobrist 2016 vahi all Viru Maakohtu määruse alusel, mistõttu ei ole Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik enam pädev lahendama prokuratuuri taotlust tema vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks, ning Riigikohus saab vaid sedastada Viru Maakohtu 1. septembri 2016. a määruse õigusvastasust.
8.Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016. a määrusega tunnistati K. Š. suhtes tehtud Viru Maakohtu 1. septembri 2016. a määrus õigusvastaseks. Kokkuvõtlikult kattusid ringkonnakohtu põhjendused Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 2017. a määruses kohtuasjas nr 3-1-1115-16 väljendatud seisukohtadega.
9.K. Š. kaitsja R. Varul esitas Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016. a määruse peale kaebuse, milles taotles K. Š. vahi alt vabastamist.
10.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 2017. a määrusega kohtuasjas nr 3-1-1-116-16 jäeti Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2016. a määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. II
11.Nii nagu ka eespool p-des 7.2 jj märgitud, anti I. A. ja K. Š. Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a
määrusega kohtu alla ning nende suhtes kohaldatud vahistamine jäeti muutmata. Sama määrusega anti kohtu alla ka I. T., A. S., O. K., V. S., E. T., A. S. ja V. S., kuid nende suhtes määruskaebemenetlust ei toimu.
12.I. A. kaitsja A. Valk ja K. Š. kaitsja R. Varul esitasid Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määruse peale kaebused, milles taotlesid maakohtu määruse tühistamist osas, millega I. A. ja K. Š. tõkend jäeti muutmata. Samuti taotlesid kaitsjad süüdistatavate vahi alt vabastamist, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
12.1.Kuigi KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa kohtu alla andmise määrust vaidlustada, on kohtupraktikas kõnealust edasikaebevõimalust põhiõiguste kaitseks erandjuhtudel siiski jaatatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2008. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08, p 8). Praegusel juhul rikuti Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määrusega I. A. ja K. Š. vabaduspõhiõigust ning selle peale esitatud kaebused tuleb läbi vaadata.
12.2.Maakohus oleks pidanud 1. septembril 2016 juhinduma KrMS § 1311 lg-s 4 sätestatud vahistamistähtaegadest ning I. A. ja K. Š. vahistamistähtaja pikendamise taotlused läbi vaatama. Maakohus aga nii ei toiminud ja vahistamistähtaegu ei pikendanud. Kuna alates 1. septembrist 2016 ei kehtinud I. A. ja K. Š. suhtes ükski tõkend, ei saanud maakohus jätta 10. oktoobri 2016. a kohtu alla andmise määrusega tõkendit muutmata ja I. A. ning K. Š. tuleb viivitamatult vahi alt vabastada.
13.Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2016. a määrusega jäeti kaitsjate kaebused läbi vaatamata põhjendusega, et KrMS § 385 p 16 kohaselt ei saa kohtu alla andmise määruse peale määruskaebust esitada.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14.I. A. kaitsja A. Valk ja K. Š. kaitsja R. Varul taotlevad määruskaebustes Tartu Ringkonnakohtu
15.novembri 2016. a määruse tühistamist täies ulatuses ja Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määruse tühistamist osas, millega jäeti süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkend muutmata. Samuti taotlevad kaitsjad süüdistatavate vahi alt vabastamist. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebustes, et kuna I. A. ja K. Š. vahistamistähtaeg möödus 1. septembril 2016, ei kehtinud kohtu alla andmise ajal süüdistatavate suhtes tõkendit, mille muutmist või muutmata jätmist oleks maakohus saanud otsustada.
Järelikult
rikuti
maakohtu
oktoobri
2016.
a
määrusega
süüdistatavate
vabaduspõhiõigust ja selle peale esitatud kaebused oleks tulnud läbi vaadata. Süüdistatavad viibivad alates 1. septembrist 2016 alusetult vahi all.
15.Kaitsjate määruskaebustele esitas vastuse Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik. Kokkuvõtlikult märgib prokurör, et kohtud on kontrollinud I. A. ja K. Š. vahistamise seaduslikkust korduvalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ning jätnud süüdistatavate suhtes kohaldatud tõkendi muutmata. Eelnevast tulenevalt pole alust arvata, et ebaseadusliku kohtulahendiga rikuti I. A. ja K. Š. põhiseaduslikke õigusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegiumi hinnangul jättis ringkonnakohus kaitsjate määruskaebused alusetult läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis selgitas 30. mail 2016. a kohtuasjas nr 3-1-1-22-16 tehtud määruses, et süüdistatava suhtes kohtueelsel uurimisel kohaldatud tõkendi muutmata jätmise kohta tehtav otsustus ei kujuta endast kohtu alla andmise eeldust, mistõttu ei laiene sellele ka KrMS § 385 p-s 16 nimetatud edasikaebe keeld. Tõkendi muutmata jätmise vaidlustamise välistas varem hoopis KrMS § 385 p 6, mille kohaselt ei saanud vahistuse põhjendatuse kontrollimist määruskaebe korras vaidlustada. Kohtueelsel uurimisel kohaldatud vahistamise muutmata jätmine kohtu alla andmisel kujutab endast olemuslikult tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse kontrolli (vt määrus kohtuasjas nr 3-1-1-22-16, p 17). Kuna KrMS § 385 p 6 tunnistati 1. septembril 2016 kehtetuks, pole süüdistatava suhtes kohtueelsel uurimisel kohaldatud tõkendi muutmata jätmise otsustuse
vaidlustamine
ringkonnakohus
alates
kaitsjate
nimetatud
kuupäevast
määruskaebuste
enam
läbivaatamisest
välistatud.
Järelikult
keeldumisega
rikkus oluliselt
kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Riigikohtul endal pole võimalik ringkonnakohtu rikkumist kõrvaldada ja maakohtu määruse peale esitatud kaebusi läbi vaadata. Seetõttu tuleb kohtuasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 pst 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
15.novembri 2016. a määruse ning saadab I. A. kaitsja A. Valgu ja K. Š. kaitsja R. Varuli määruskaebused Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016. a määruse peale sisuliseks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsjate määruskaebused rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.