lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-10617/23

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-10617/23
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1703
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-10617/39Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.07.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-10617

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-16-10617

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Sten Lind, Orvi Tali

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsus, millega tunnistati D.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti välja temalt menetluskulud

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava D.J (ik XXX; viibimiskoht Tartu Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 28. detsembri 2016. a otsus tühistada osaliselt D.J-ilt menetluskulude väljamõistmise osas.
2.Määrata süüdistatavalt D.J-ilt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 765 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 63,75 eurot.
3.Jätta kaitsja tasu summas 24 eurot riigi kanda.
4.Süüdistatava määruskaebus rahuldada osaliselt. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning tasumiseks kohustatud isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1(4)

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-10617

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus mõistis 28.12.2016 otsusega D.J-i lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu ja 15 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 otsuse (Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks tunnistatud) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa seisuga 27.12.2016, s.o 7 kuud ja 1 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 28.12.2016. a.
2.Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi kahju hüvitamiseks ja mõistis D.J-ilt välja ML kasuks 280 eurot. Samuti mõistis kohus D.J-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 645 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 48 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 96 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et D.J võib menetluskulud, kokku 789 eurot, tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 65,75 eurot.
3.Harju Maakohus sai 30.12.2016 D.J-i määruskaebuse, milles palutakse Harju Maakohtu 28.12.2016. a otsus menetluskulude väljamõistmise tühistada. Nimetatud kaebus edastati Tallinna Ringkonnakohtule 30.01.2017. a. Kaebuses märkis D.J , et ei ole nõus temalt sundraha 645 euro väljamõistmisega. Kaebuse esitaja selgitab, et asja arutati kahel päeval, kuivõrd esimesele määratud istungile kannatanu ei ilmunud. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul põhjendatud jätta summa 645 eurot täies ulatuses tema kanda. Samale seisukohale asub kaebuse esitaja kaitsjatasu osas – kuivõrd kaitsja pidi kahel kohtuistungil osalema kannatanu mitteilmumise tõttu, ei ole ka kaitsja kulude täies ulatuses temalt väljanõudmine otstarbekas. D.J leiab, et tema olukorda raskendab ka see, et ta on kohtuotsuse järgi kohustatud menetluskulud tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vanglas viibides ei võimaldata talle tööd, kus ta saaks tasuda igakuiselt ettenähtud 65,75 eurot. Kinnipeetavate palgaga on sellise summa tasumine võimatu. Lisaks ei määrata tööle kinnipeetavaid, kelle karistuse pikkus on alla aasta. Sellega on kaebaja hinnangul pandud ta olukorda, kus ta ei ole võimeline seda summat tasuma ning seetõttu antakse nõue ilmselt kohtutäiturile täitmiseks, mis aga tekitab talle veelgi lisakulutusi. Kaebaja palub lükata menetluskulude tasumine edasi ning võimaldada tal menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul peale tema vangistusest vabanemist. Vangistusest vabanedes oleks D.J võimalik töötada ja tasuda kulud. Kohtumenetluse poolte seisukohad
4.15.02.2017. a esitas abiprokurör Natalia Duškina ringkonnakohtule seisukoha, milles palub jätta Harju Maakohtu 28.12.2016. a otsus täielikult muutmata. Põhja Ringkonnaprokuratuur asub seisukohale, et Harju Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud menetlusõigusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.J esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. 2(4)

1-16-10617 Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. D.J on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olev kuritegu on toime pandud katseaja jooksul. 07.04.2016. a Tartu Maakohtu määrusega vabastati D.J vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Seega on D.J-i käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet D.J-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RKKK 3-1-1-63-05).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras. Eeltoodust tulenevalt vaatab kohtukolleegium läbi esitatud apellatsiooni menetluskulude osas määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud asjaolud väärivad tähelepanu ja vaidlustatav kohtulahend tuleb menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt tühistada.
5.1.Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 jäävad süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu kanda. Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud kaitsja tasu väljamõistmisel selle tekkimise aluseid ja asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud kaebuse esitaja viide asjaolule, et kaitsja kulud on osaliselt põhjendamatult temalt välja mõistetud kannatanu kohtuistungile mitteilmumise tõttu. 13.12.2016. a toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt ilmusid kohtuistungile prokurör N. Duškina, süüdistatav D.J ja süüdistatava kaitsja J.-E. Aule. Protokollist nähtub, et kannatanu ei ole ilmunud ega andnud kohtule teada, miks ta kohtuistungilt osa võtta ei saa. Süüdistatava kaitsja oli istungil kohal ning on õigustatud selle eest ka tasu saama, kuid võttes arvesse KrMS § 180 lg 11 tulenevat kohtu kohustust, oleks maakohus pidanud kaaluma, kas on alust kaitsja tasu täies ulatuses süüdistatavalt välja nõuda. Kuivõrd kannatanu kutsumine kohtuistungile ning menetlusosaliste istungil osalemise tagamine on kohtu kohustus, oleks pidanud maakohus uurima kannatanult mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungile mitteilmumiseks ning selle puudumisel menetluskulu erikuluna tulenevalt KrMS § 173 lg 2,3 ja § 176 lg 1 p 1 alusel kannatanult välja mõistma. Kuna maakohus seda aga teinud ei ole ning määruskaebuses ei taotleta menetluskulude väljamõistmist kannatanult, siis puudub selline võimalus ka ringkonnakohtul. Puudub alus jätta kannatanu mitteilmumise tõttu edasilükatud kohtuistungi eest nõutud kaitsja tasu süüdistatava kanda. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus süüdistatavalt välja mõistetavat kaitsja tasu 13.12.2016 istungil osalemise eest summas 24 eurot ja jätab selle KrMS § 175 lg 1 p 4; 180 lg 11 alusel riigi kanda. Seega jääb süüdistatava kanda kaitsja tasu summas 72 eurot.
5.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga sundraha väljamõistmise osas. Maakohus on oma otsuses õigesti selgitanud, milles seisneb sundraha eesmärk ning millistel alustel seda 3(4)

1-16-10617 määratakse. Seega ei ole antud juhul asjakohane kaebuse esitaja taotlus sundraha vähendamiseks, kuna kohtuistung lükati temast olenematute asjaolude tõttu edasi. Sundraha määratakse vastavalt kuriteo raskusastmele ning selle määr on ette nähtud seaduses. Seejuures tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Vaid taotluse esitamine menetluskulude vähendamiseks ei ole alus menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kriminaalasja toimikus olevad andmed alust arvata, et D.J ei ole praegusel ajal piisavalt vara, mille arvelt välja mõistetud menetluskulusid tasuda. Kohtukolleegium leiab, et väljamõistetud menetluskulud ei ole suured – välja on mõistetud sundraha ning kaitsja tasu. Käesolevas asjas on eeltoodust tulenevalt süüdistatava menetluskulude suuruseks, pärast ringkonnakohtu poolt kaitsja tasu vähendamist, kokku 765 eurot, mis tuleb süüdistataval tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 63,75 eurot.

5.3.Seoses süüdistava vanglas viibimise ja töökoha puudumisega, märgib ringkonnakohus järgmist. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt kannab ta hetkel vanglakaristust ning ei tööta. Siiski ei ole kohtulahendi tegemisel alust eeldada, et D.J ei suuda tasuda kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid määratud ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku vangistuses viibimine, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Tulenevalt vangistusseaduse § 37 lg-st 1 on kinnipeetav kohustatud töötama ja kohus ei ole tuvastanud töötamist välistavaid asjaolusid, muu hulgas näiteks D.J-i tervisliku seisundi osas.
5.4.Vastuseks kaebaja soovile tasuda menetluskulusid aasta jooksul peale vangistusest vabanemist selgitab ringkonnakohtu, et kohtul ei ole võimalik lükata menetluskulude tasumise kohustust edasi kuni süüdistatava vanglast vabanemiseni. KrMS § 180 lg 3 sellist võimalust menetluskulude väljamõistmist otsustavale kohtule ei anna. Võimalik on määrata, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa. Seejuures on maksimaalseks tähtajaks, mille jooksul menetluskulud tuleb tasuda, kohtupraktikas valitseva tõlgenduse kohaselt 12 kuud. Maakohus on käesoleval juhul määranudki D.J-ile menetluskulude tasumiseks 12 kuu pikkuse tähtaja, seega maksimaalse võimaliku. Maakohtu otsusest nähtav, et maakohus on võtnud arvesse seda, et D.J puudub hetkel töökoht ning et talle on mõistetud karistuseks reaalne vangistus ning just nendel põhjustel võimaldanud isikul tasuda menetluskulud ositi.
5.5.Kuivõrd maakohus jättis KrMS § 180 lg 11 tuleneva nõude võtta menetluskulude hüvitamise otsuse tegemisel arvesse menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid, leiab kohtukolleegium, et tegemist on olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes ning tühistab Harju Maakohtu 28.12.2016. a kohtuotsuse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt, so kaitsja tasu väljamõistmise osas 24 euro ulatuses. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
6.Juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 4, 339 lg 2 ja 390 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 28.12.2016 otsuse osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas ja rahuldab osaliselt esitatud määruskaebuse.

Pavel Gontšarov

Sten Lind

Orvi Tali 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3868/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja