Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
03.02.2017 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-16-6482
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Riina PALMI
Asja läbivaatamise kuupäev
01.02.2017
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid F.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks F.H sünd. XXX, isikukood XXX, xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 13.05.2016 ja lõpp 13.10.2017 Jätta F.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.07.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud alates 13.05.2016. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 19 korda, reaalset vangistust kannab
kaheksandat korda. Kuritegude kavandamine ja muster väljendub impulsiivsetes ja läbimõtlemata otsustes, kinnipeetav on varguste süstemaatiline toimepanija, soodustegur on alkohol. Kinnipeetav töötab vanglas xxx on töötanud majandustöödel. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja kahe lapsega üürikorteris ja töötas suulise kokkuleppe alusel Soomes. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus ja võimalused on raskendatud, toimetulekut mõjutab alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava suhted venna ja emaga on head, ka elukaaslase sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted lähedastega toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava senine käitumine ja karistused on riskiva elustiiliga, kinnipeetav ei hooli oma tegude tagajärgedest, on süstemaatiline õiguserikkuja. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks vabaduses on elukaaslane, 2 alaealist last, ema, õed, vend ja elukaaslase vanemad. Elukaaslase sõnul on kinnipeetava suhted lähedastega head ja üksteist toetavad. Kinnipeetaval on kriminaalkorras karistatud tuttavaid ja sugulasi, kelle poolt võib ta olla mõjutatud. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud grupis. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama üürikorterisse, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, elukaaslane ja korteri omanik on omad nõusolekud andnud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Varasem kriminaalhooldus kinnipeetava puhul ebaõnnestus. Maakohtu istung Kinnipeetav F.H selgitas maakohtu istungil, et kõik iseloomustustest toodu on õige, kuid alkoholiga ei ole tal enam probleeme juba aasta. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 19 korda, reaalset vangistust kannab juba kaheksandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline varguste toimepanija.
Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi oma varasematest karistustest ja jätkanud kuritegude toimepanemist, s.h. ka kehtival katseajal, kui kinnipeetavale osutati usaldust ja võimaldati kanda karistus vabaduses. Seda usaldust kinnipeetav ei õigustanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasem kriminaalhooldus antud kinnipeetava suhtes ebaõnnestus. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki kohustusi ja ei pane toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul antud kinnipeetava puhul 68%, mida maakohus peab suureks näitajaks. Kinnipeetava suhtumist ühiskonda ja selle normidesse näitab asjaolu, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 19 korda. Maakohus leiab, et kinnipeetava kuritegelik minevik, toimepandud kuritegude asjaolud, raskus ja tehiolud on kaalukamad kui kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused. Kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude ja nende tagajärgede tõsidusest ning ei ole pika aja jooksul näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saavad nii ühiskonna kui kannatanute lähedaste õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse mõistmisel on üldpreventsiooni eesmärgiks näidata ühiskonnale, et korduvkaristatus ei ole tolereeritav ja see toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis muuhulgas seisneb kogu karistuse täiel määral ärakandmises. Maakohus leiab, et antud juhul ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega, s.h. ka elektroonilise järelevalvega, põhjendatud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav paneb süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uued kuriteod. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele ohtlik ja ohu ilmnemine on tõenäoline kõige suurem alkoholi tarvitamise tagajärjel. Sama iseloomustuse kohaselt on kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava seletus maakohtu istungil selle kohta, et juba aasta ta ei tarvita alkoholi, võib olla õige, kuna ta viibib vanglas alates 13.05.2016, kuid see ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oma sõltuvusprobleemiga tegelenud. Alalise elukoha olemasolu üürikorteris ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi põhjendatud. Nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ei takista need asjaolud kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist.
Karistuse lõpuni ärakandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas kohtuasjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.