Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
25.01.2017 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-1674
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Asja läbivaatamise kuupäev
18.01.2017
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Margus
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Margus SAAR sünd. 22.10.1971, isikukood 37110226010, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 06.11.2007 ja lõpp 06.04.2021 Jätta Margus SAAR vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Margus Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Saar on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 18.04.2008 otsusega, Espoo I astme kohtu 03.07.2009 otsusega ja Hyvinkää I astme kohtu 25.08.2010 otsusega. Nimetatud otsused on jõustunud. Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusega tunnistati eelnimetatud kohtuotsuste täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Sama kohtumäärusega kvalifitseeriti Margus Saare süüteod 18.04.2008 Helsingi I astme kohtuotsuse järgi KarS §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat 6 kuud ja §392 lg.2 p.2 järgi ja karistati vangistusega 10
aastat. KarS §64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat 6 kuud vangistust. Margus Saare süüteod 03.07.2009 Espoo I astme kohtuotsuse järgi kvalifitseeriti KarS §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ning §392 lg.2 p.2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS §64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS §65 lg.1 kohaselt liideti 18.04.2008 Helsingi I astme ja 03.07.2009 Espoo I astme kohtuotsused ja liitkaristuseks mõisteti Margus Saarele 13 aastat vangistust. Margus Saare süüteod Hyvinkää I astme 25.08.2010 otsuse järgi kvalifitseeriti KarS §121 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS §65 lg.2 kohaselt liideti Helsingi I astme 18.04.2008 otsuse ja Espoo I astme 03.07.2009 otsuse alusel mõistetud liitkaristusele Hyvinkää I astme otsuse alusel mõistetud vangistus 5 kuud ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Margus Saarele 13 aastat 5 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 06.11.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika poolest on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaiks, soodusteguriks on soov saada suurt rahalist kasu. Kinnipeetav töötab vanglas metallitsehhis, on töötanud majandustöödel ning läbis sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening, Igapäevane valik ja Tee. Kinnipeetaval on põhiharidus ja pagari eriala, Murru Vanglas läbis väikeettevõtluse juhtimise ja arvutikursused ning Soome vanglas õppis metallitehnoloogiat. Kinnipeetava nõuded on tasutud, ta on materiaalselt toetanud oma ema. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde, suhted on toetavad. Arvestades pikaaegset vangistust, on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava mõtlemist ja käitumist vabaduses iseloomustas impulsiivsus ja tagajärgedele mittemõtlemine. Kinnipeetava suhtumist ühiskonna normidesse näitavad korduvad seaduserikkumised. Kinnipeetav on vanglas ohtlik ja avalikkuses kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 11%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 22%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on abielus, kuid abikaasaga ta ei suhtle, lapsi ei ole. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde, nemad suhtlevad kinnipeetavaga vangistuse ajal telefoni teel, külastamas ei ole käinud. Kinnipeetaval olid varasemalt probleemid alkoholi tarvitamisega. Vabanemise korral on olulised lähedaste hooliv suhtumine ja toetus ning töökoha olemasolu. Kinnipeetava ema ja õe sõnade kohaselt nende peres alkoholi ei tarvitata, samuti puuduvad nende suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetaval on võimalus elada omaette toas ühes majas emaga, õde elab kõrvalmajas.
Maakohtu istung Kinnipeetav Margus Saar taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et teadis enne kuritegude toimepanemist, missugused valikud tal olid. Käesoleval ajal tahab ta, et muutuks. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja teist korda kannab ka reaalset vangistust. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaiks. Varasemalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud muuhulgas tahtliku tapmise eest, käesoleval ajal kannab ta pikaajalist karistust muuhulgas narkokuriteo eest. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 06.04.2021, s.o. rohkem kui 4 aasta pärast. Maakohus leiab, et sellisel juhul on kinnipeetava katseaeg ebamõistlikult pikk, arvestades ka asjaolu, et käitumiskontrolli saab rakendada maksimaalselt vaid kaheks aastaks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik. Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusest nähtub, et kinnipeetav käitles erinevatel aegadel erinevate gruppide koosseisus väga suuri narkootilise aine koguseid, sealhulgas piiriüleselt. Samast kohtumäärusest nähtub, et kinnipeetav on kasutanud füüsilist vägivalda ja pannud toime kuriteo ka vangistuses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval olid ka endal probleemid narkootikumide tarvitamisega. Kõik eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav ei ole oma esimesest kriminaalkaristusest teinud mingeid järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist, s.h. ka vangistuse ajal. See näitab, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud. Maakohus nõustub Viru Vangla ja abiprokuröri seisukohaga ja leiab, et antud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on käesoleval ajal veel ennatlik. Maakohus möönab, et kindla alalise elukoha ja töökoha olemasolu on antud juhul positiivsed, kuid märgib, et need asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista elu- ja töökoha olemasolu uute kuritegude toimepanemist. Maakohus peab ka distsiplinaarkaristuste puudumist vangistuse ajal positiivseks asjaoluks, kuid märgib, et samas on kinnipeetav vangistuses toime pannud kuriteo. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus eelkõige toimepandud kuritegude raskust, kinnipeetavale mõistetud karistuse pikkust, uue kuriteo toimepanemist karistuse kandmise ajal vanglas ning Viru Vangla ja abiprokuröri seisukohti. Eeltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.