Kohtulahend

Kinnipeetava karistusaeg algas 30.08.2007 ja lõpeb 29.08.2017. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.11.2016. 17.11.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Arne Ranna ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Arne Ranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta Arne Ranna tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kinnipeetava näol on tegemist kõrgohtliku kurjategijaga. Toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei aktsepteeri ühiskonna reegleid ning ei austa teiste inimeste õigusi. Ka kehtiv distsiplinaarkaristus ei viita õiguskuulekale teele asumist. Kuritegude toimepanemise ohtu vabaduses suurendab asjaolu, et kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht. Toimepandud kuritegude raskust ja laadi arvestades ei oleks Aarne Ranna ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, samuti see ei oleks kooskõlas ühiskonna üldise õiglustundega. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arne Rand avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, kuid ei usu, et teda keegi vabastaks. Kinnipeetav selgitas, et talle lubati vanglast vabanemise ajaks elukoht muretseda, kuid hetkel elukohta nimetada ei oska. Kinnipeetav lisas, et ta on puudega, vajab käimisel abi ning pärast vabanemist jääb sotsiaalosakonna järelevalve alla.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Arne Rand temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Arne Rannal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Arne Ranna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis Arne Ranna vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Arne Rannal puudub kindel elukoht, mille olemasolu on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. Vangla esitatud materjalide kohaselt sooviks Arne Rand asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse varjupaika, kuid 30.09.2016 Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna sotsiaalteenistuse sotsiaaltöötajaga peetud vestluse kohaselt on Arne Rannal võimalik varjupaiga teenust tasuta kasutada kolm tööpäeva, kuna tegemist ei ole Tartu linna või Tartu linna halduspiirkonnas registreeritud isikuga. SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja sotsiaaltöötaja sõnul on Arne Rannal võimalik esialgu asuda elama Jõgeva linna sotsiaalmaja poolt pakutavale öömajateenusele. Juhul kui vabaneb mõni tuba, on võimalik seda saada. Öömajateenust ei saa pidada isiku alaliseks

2 (3)

elukohaks, mistõttu tuleb praegu asuda seisukohale, et Arne Rannal garanteeritud elukoht puudub. Ka kinnipeetav ise tunnistas, et ei tea täpselt, kuhu vabanemise korral elama asuks. Sellises olukorras ei ole võimalik teostada süüdimõistetu üle kontrolli ning isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Lisaks eelnevale võtab kohus arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid, mis samuti ei võimalda isiku vabastamist enne karistuse lõppu. Arne Rand kannab vangistust raskete isikuvastaste kuritegude eest, mis on toime pandud alaealiste suhtes, s.o vägistamine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine, lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine, sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes ning alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel. Kuriteod on toime pandud pika ajavahemiku jooksul ja korduvalt. Arne Rand on karistuse kandmise ajal küll osalenud taasühiskonnastavas tegevuses, millega peaksid olema maandatud isikust tulenevad kuriteoriskid, kuid Tartu Vangla hindab isiku jätkuvalt kõrgohtlikuks ja uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise viie aasta jooksul kõrgeks (23-40%). Isiku ohtlikkuse taset arvesse võttes ei toeta vangla ja prokurör Arne Ranna vabastamist. Kohus leiab, et oluline on ka, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Arne Rand tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.