Kriminaalasi nr 1-14-4092
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2017. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-4092
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Abiprokurör Liane Peets
Kriminaalasi
Süüdimõistetu H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
H.R Isikukood: xxx; elukoht (vabanemisel): puudub; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.
Kohtuistungi toimumise aeg
04.01.2017. a (kaugkohtuistung)
Jätta H.R-i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega on H.R süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti
H.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. H.R-ile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. H.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja alguseks 05.07.2013. a. Harju Maakohtu 17.02.2015. a määrusega vabastati H.R temale Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega KarS § 392 lg 1 järgi mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistust, kandmiselt. Sama määrusega tühistati H.R-ile Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ning moodustati uus liitkaristus. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes H.R-ile karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H.R-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. H.R-ile Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsusega mõistetud ning ärkandmata karistuseks loeti 4 kuud 2 päeva vangistust. Sama maakohtu määrusega tühistati Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.R-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega mõistetud ning ärakandmata osa, s.o 4 kuud 2 päeva vangistust, võrra. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Sama määrusega tühistati H.R-ile Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsusega KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus ja moodustati uus liitkaristus. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 21.10.2013. a otsuse järgi mõistetud liitkaristusega. H.R-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. H.R-i karistusaja alguseks loeti 05.07.2013. a. H.R-i karistusaeg algas 05.07.2013. a ja lõppeb 07.03.2017. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
Prokuröri hinnangul on H.R-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused olemas. H.R-i käitumine vanglas on olnud positiivne. H.R on vangistuses karistust kandes läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis väidetavalt on muutnud H.R-i hinnangut elule. Prokurör leiab, et asjaolud, et H.R-i on jätkanud põhihariduse omandamist, samuti omandatud puidupingitöölise eriala ja osalenud vangla majandusabitöödel, võivad aidata kaasa tema töö leidmisele. H.R soovib hankida töö ja ka oma lapsi materiaalselt toetada. Prokurör leiab, et H.R-i suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. H.R puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. Võimaluse korral soovib H.R elama asuda sotsiaalmajja. Lisaks soovib H.R leida endale töökoha.
3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et H.R on käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on H.R läbinud EHPV Tervise tugigrupi ning sotsiaalprogrammid 12 Sammu, Eluviisitreening ja Õige Hetk. Alates 01.09.2016. a osaleb tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. H.R omandas vangistuses puidupingitöölise eriala ning 2015/2016 õppeaastal läbis üldharidussüsteemis 8. klassi. Alates 03.09.2016. a õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi vahendusel 9. klassis. H.R on osalenud vangla majandusabitöödel. H.R püüdvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 H.R puudub vabanemise korral kindel elukoht. H.R-i selgituste kohaselt soovib ta karistuse kandmiselt vabanemisel vabade kohtade olemasolu korral elama asuda aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse sotsiaalmajja. Sotsiaalmaja ametnikud on varasemast H.R-iga tuttavad ja on kinnitanud, et vabade kohtade olemasolu korral saavad nad võimaldada H.R-ile elukoha. Sotsiaalmajas elukoha saamisel on oluline, et H.R on kaine. H.R on kaks õde, kellest ühega on suhted katkenud. Teisel õel ei ole võimalik H.R enda juurde elama võtta, kuna eluase on väike ja ka majanduslikus mõttes ei oleks see võimalik. H.R-i vanemad on surnud. H.R on 2 alaealist last, kelle hooldusõigus on H.R-ilt ära võetud. Vabanemise korral puudub H.R ka kindel töökoht. H.R loodab tuttavate kaudu leida endale töökoha ja hakata tasuma rahalisi nõudeid ning toetama lapsi. Tartu Vangla andmetel on H.R rahalisi nõudeid ligikaudu 8192 eurot ja vabanemisfondis ligikaudu 43 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.