Kohtulahend

Määrata L.S kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata hooldusosakonnale.

Viru

Vanglale,

L.S-ile ja

Viru Vangla kriminaal-

Asjaolud Viru Vangla esitas 23.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale L.S-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. L.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.03.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes L.S-i liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.11.2013. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta teab, mida tähendab karistusjärgne käitumiskontroll. Kuna ta on juba mitu aastat vanglas olnud ning tal ei ole vanemaid, siis sellepärast ei ole tal ka elukohta, kui ta vabaneb. xxxx on sotsiaalmaja, tal ei ole seal midagi teha. Ennetähtaegseks vabanemiseks tegi ta kõike, kuid teda ei lastud välja. Midagi ei muutu, kui ta vabaneb. Kui ta vabaneb, siis ta tahab minna xxxx. Esialgu elab sõprade juures, kuid tahab võtta vene kodakondsuse ja siis xxxx sõita. Tal on normaalsed sõbrad, kellel on normaalne elu, nad elavad kirikus, ta elab seal esialgu. Ta tarvitab alkoholi väga harva, narkootikumidest on proovinud

amfetamiini, sõltuvust ei ole. Ta hakkab xxxx tööle, tal on seal ka sugulased, kes aitavad. Ta ei soovi xxxx minna, seal ei ole tal midagi teha, tahab ikka xxxx minna. Talle ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli, ta saab ise hakkama. Prokurör leidis kohtuistungil, et on selgunud, et isikul ei ole elukohta. Kuigi L.S vastab toodud nõuetele ja seaduse kohaselt oleks võimalik tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, peab antud juhul siiski lähtuma Riigikohtu 03.05.2016 lahendist, milles Riigikohus on märkinud, et isiku suhtes, kellel puudub elukoht, ei saa kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega leiab prokurör, et L.S-i suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et L.S-i suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. L.S on karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.03.2014 otsusega vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 23.01.2017, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. KarS § 871 lg 2 kohaselt ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 26.11.2013 otsuse kohaselt tunnistati L.S süüdi KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald ning karistuseks mõisteti selle teo eest 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ära kandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lisaks on isikut karistatud 25.05.2006 Viru Maakohtu otsusega KarS § 113 järgi 5 aasta ja 11 kuu ja

28 päevase vangistusega. Seega on L.S-i puhul täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. L.S on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, varasemad karistused on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Kuriteod on toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kes ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on vangistuses 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud reeglitele, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel on isikul võimalik asuda elama aadressil xxxx, kus asub majutusteenust pakkuv xxxx. Isikule on koht broneeritud. Seega leiab kohus, et L.S on vabanemisel olemas elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 30.05.2016 lahendis nr 3-1-1-45-16 leidis, et karistusjärgse kontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima, vaid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumääruses näidata ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht ei ole teada või see puudub, siis tuleb riigil, vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga, süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne materjalide kohtusse saatmist isikule elukoht leida. Antud juhul on enne karistusjärgse kontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist leitud süüdimõistetule elukoht xxxx ning sellest tulenevalt on kohtu hinnangul karistusjärgse kontrolli kohaldamine võimalik. Lisaks märgib kohus, et L.S on võimalus tegeleda ka endale sobivama elupaiga otsimisega. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik, tema isa-ema on surnud ning õega ta ei suhtle, xxxx elavad tema tädi ja täditütar. Seega puuduvad isikul lähedased, kes talle vabanemisel moraalset ja materiaalset tuge saaksid pakkuda. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub igasugune ametlik töötamise kogemus ning tema sissetulek enne vangistust koosnes kuritegelikul teel saadud tulust. Tema majandusliku toimetulekuoskus on puudulik, kogu teadliku elu on kasutanud toimetulekumeetodina varastamist. Vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline majanduslike raskuste tekkimine vabanemisel, mis võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Ka vangla hinnangul on L.S ohtlik avalikkusele. Ohustatud on vara omanikud ning oht on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub sissetulek ning toetav sotsiaalvõrgustik. Vangla on hinnanud L.S-i poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 59% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%, millised ei ole madalad riskid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.S-i puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uusi kuritegusid. Kohus on seisukohal, et L.S vajab

täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks L.S-i käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21 , 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kui L.S ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.jaanar 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata. 28.12.2016 kohtumäärus kohtumäärusega.

1-14-1845

jõustus

(allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent

02.02.2017

Tartu

Ringkonnakohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.