Kohtulahend

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2015. a ja lõppeb 07.10.2017. a. Vangla toetab G.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha G.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta G.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu G.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

eriliigilistele karistustele ei teinud G.T oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab G.T varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli G.T-le mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et G.T pani katseajal (s.o ajal, kui G.T tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 02.05.2014. a otsuse alusel) toime uued kuriteod. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik G.T käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole G.T varasemast elukäigust tulenevalt alust arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus G.T suhtes täitnud eesmärke. Siinkohal peab kohus oluliseks sedagi, et Harju Maakohtu 29.05.2015. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-3216) anti G.T-le võimalus vabatahtlikult kohtu määratud tähtajaks, s.o 29.09.2015. a ilmuda vanglasse karistust kandma, kuid G.T tähtaegselt vanglasse ei ilmunud. Veelgi enam, G.T pani 04.11.2015. a, s.o ajal, mil ta pidi Harju Maakohtu 29.05.2015. a otsuse alusel vangistuses karistust kandma, toime uue kuriteo (juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise). Kohtu hinnangul näitab selline käitumine G.T hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ja õiguskorda üldiselt. 3.2 Kohus leiab, et G.T käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. G.T on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. G.T-le on kolmel korral (s.o 09.02, 29.02 ja 03.06.2016. a) määratud distsiplinaarkaristused tubakatoodete hoidmise ja vanglas kehtestatud suitsetamiskorralduse rikkumise eest. Lisaks on G.T-le 09.06.2016. a määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest ning 28.06 ja 19.07.2016. a määratud distsiplinaarkaristused vanglaametnike seaduslikele korraldustele (asuda tööle) mitteallumise eest. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse G.T varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et G.T on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on G.T 25.05.2016. a alustanud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimist. G.T osales sotsiaalprogrammis kolmel korral, misjärel katkestas sotsiaalprogrammis osalemise motivatsiooni puudumise tõttu. G.T sõnul häirisid teda küsimused teiste inimeste kohta ja kuna ta ei pidanud vajalikuks sellest rääkida, loobus ta programmis osalemisest. G.T on määratud vangla majandustöödele, kuid G.T on korduvalt tööst keeldunud. Tööst keeldumist on G.T põhjendanud asjaoluga, et vanglas tehtav töö ei ole tasustatud ja seetõttu see ei motiveeri töötama. Sellest tulenevalt ei ole G.T täitnud talle koostatud individuaalset täitmiskava, mis omakorda annab alust olla veendunud, et G.T puudub motivatsioon edukaks rehabilitatsiooniks ja seetõttu vajalike muudatuste tegemiseks oma käitumises ja mõtlemises. 3.3 Vangla esitatud materjalidest nähtub, et G.T soovib vabanemisjärgselt elama asuda oma tuttava xxxxxxxxxxxxxxx ja tema abikaasa juurde aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks G.T tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna G.T on senini kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on G.T rahalisi nõudeid ligikaudu 13 160 eurot ja 1 alaealine laps. Seega peab kohus positiivseks, et G.T on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht Flevoland OÜ-s abitöölisena. Kohus peab positiivseks sedagi, et G.T on leidnud endale uue elukeskkonna, et mitte enam suhelda vana sõpruskonnaga, misläbi oleks võimalik tagada õiguskuulekas elu.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on G.T tarvitanud narkootikume pikaajaliselt, s.o alates 23. eluaastast ja 05.11.2015. a diagnoositi G.T amfetamiinist akuutne seisund. G.T ise endal sõltuvusprobleemi ei näe ja samuti leiab, et akuutset seisundit tal vanglasse minnes ei olnud. Võttes arvesse G.T varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja G.T narkootiliste ainete tarvitamise pikaajalisust, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab G.T narkootiliste ainete tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et elukeskkond (ennekõike elukoht) tema ümber on muutunud.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.