Kohtulahend

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). S.E tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber: 99916700091171. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub otsus 03.01.2017 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 03.01.2018. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu S.E süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema 12.11.2016 kella 00.41 paiku Tartu linnas Ringtee tänaval Viadukti bussipeatuse juures juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,95 mg/l kohta. S.E rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus S.E-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.11.-13.11.2016 karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada S.E-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.03.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1154 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 29 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada S.E-le mõistetud 1 aasta 1 kuu 27 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 417 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab S.E järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks eelnimetatule on S.E KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel kohustatud täitma talle Tartu Maakohtu 26.11.2015. a otsusega mõistetud lisakohustused, s.o kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda joobes juhtimise eest karistatud isikutele mõeldud sotsiaalprogrammis. S.E menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata sundrahast 345 eurot riigi kanda, seega süüdistatava poolt hüvitava kriminaalmenetluse kulud kokku on 348 eurot. Nende tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.E on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada S.E süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 48 eurot (tl 30-32) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016 430 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb S.E hüvitada KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena kokku 348 eurot ositi kaheteistkümne kuu jooksul.

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.