Kohtulahend

täitmiseks

Karistuse kandmise algus oli 13.05.2014.a ja lõpp on 08.11.2017.a. A.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et resotsialiseeriva iseloomuga tegevustest on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, lõpetas kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala. Kinnipeetav töötas alates 15.12.2015-12.01.2016 järelevalveta väljaspool vanglast OÜ XXXX. Distsiplinaarkaristusi on 1. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama sXXXX, kus elab kinnipeetava ema XXXX ja vend XXXX. Kinnipeetaval on võimalus vabanemisel asuda tööle OÜ XXXX või

OÜ XXXX.

A.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vanglas Eestis viibib teist korda, kriminaalkorras karistatud neli korda. Peale vabanemist asub elama XXXX, oma ema juurde. Distsiplinaarkaristusi on üks. Töökoht vabanemisel on olemas. Narkootikume tarvitas periooditi. On valmis normaalseks eluks, peab hoolitsema ema eest. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör A.K-le katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et A.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A.K on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammid, osalenud riigikeele õppes ja tööhõives, vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Vangla ja prokurör toetavad A.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab A.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A.K olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.