Kohtulahend

isikutega, välja arvatud

Vangla Lääne-Harju saata määrus täitmiseks

Harju Maakohtu 30.03.2015.a määrusega tühistati KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 lg 35 alusel J. Väljakule KarS § 205 järgi mõistetud karistus 6 kuud vangistust ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus. Harju Maakohtu 28.10.2014 otsus liitkaristuse moodustamise osas KarS § 65 lg 2 alusel jäeti muutmata ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust karistusaja algusega 28.10.2014.a. Kohtumäärus jõustus 16.04.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 28.10.2014.a ja lõpp on 24.08.2017.a. Jaan Väljaku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses on esimest korda. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osales riigikeele õppes. Alates 17.11.2015 töötab majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 3 (09.11.2015, 30.11.2015 ja 08.08.2016). Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jaan Väljaku kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda elama XXXX. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökohta ei ole. Jaan Väljak soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub venna juurde XXXX. Kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas esimest korda. Kannab karistust raske tervisekahjustuse tekitamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Alkoholiga hakkasid probleemid aasta enne kuriteo toimepanemist. Töökohta vabanemisel ei ole, on pakkumine, kuid ei saa Soome minna, kui vabastatakse. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Jaan Väljaku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Jaan Väljakule katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 24.08.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Jaan Väljaku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Jaan Väljak on vangistuses esimest korda, karistuse kandmise ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammi ja osalenud tööhõives, vabanemisel on tal olemas kindel elukoht. Vangla ja prokurör toetavad J. Väljaku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J. Väljaku mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J. Väljaku tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on J. Väljakul olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.