Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-4098 (15284000276)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
E.Z-i süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Merike Tikk
Süüdistatav
E.Z (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; karistatus: ei oma kriminaalkaristatust)
Kaitsja
vandeadvokaat Mart Sikut (lepinguline kaitsja)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
osa tasumistähtaeg kuu 30 . kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Asitõend: - CD plaat kõnesalvestisega numbrile 112 jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §-de 383 – 392 järgi. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.Z toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema 24. juunil 2015.a. kella 02 ja 03 vahel xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxx xx-xx korteris omavahelise tüli käigus väänas elukaaslast X:Xit käest ja surus kannatanu kägarasse. Tekkinud rüseluse käigus kukkus X:X vastu uksepiita ning põgenes seejärel teise tuppa. E.Z jooksis viimasele järele, tõukas X:Xi voodile pikali ning kui kannatanu püüdis uuesti ära joosta, harras ta selja tagant temast kinni ning kannatanu kukkus põrandale. Seejärel X:X tõusis uuesti püsti, jooksis trepikotta, kus E.Z tuli talle järele, haaras käega kõrist ning vedas naise tagasi korteri poole ning lükkas X.X pikali ja ei lasknud tal uuesti tõusta. Lõpuks sai kannatanu püsti, jooksis oma korterisse nr 16, mis asum I korrusel ning hüppas rõdult alla ning põgenes. Oma tegevusega tekitas E.Z X:Xile füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses ja nad on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 110 päevamäära, s.o 1221 eurot (päevamäära aluseks võetud E.Z-i 2014. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 11,10 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 12 kuu jooksul, s.o 101.75 eurot kuus. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel
lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus . KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava E.Z-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 693 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda on põhjendatud määrata temale menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat kõnesalvestisega numbrile 112 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.