Kohtulahend

hemiparees (halvatus). Lisaks komplitseerib patsiendi generaliseerunud epilepsia hood.

seisundit kopsupõletik ning

T.M Maakohtu 03.11.2016 määrusega määrati teostada T.M suhtes kohtuarstlik ekspertiis. Kohtuistung Kriminaalhooldaja Carmen Kond avaldas, et T.M on enamus üldkasuliku töö tundidest tehtud, sooritamata on üksnes 129 tundi. Kriminaalhooldaja kinnitas, et kõiki muid kontrollnõudeid on T.M kriminaalhoolduse ajal täitnud eeskujulikult. Prokurör oli seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus on täielikult põhjendatud ning ta palus kohtul T.M vabastada edasise karistuse kandmisest seoses raske haigestumisega, mille tulemusena ei ole isik enam suuteline üldkasulikku tööd tegema ning kriminaalhoolduse kontrollnõuetele alluma. Prokurör lisas, et kohtul on võimalik karistuse kandmine uuendada juhul, kui isik peaks paranema enne aegumistähtaja lõppu. Kaitsja oli seisukohal, et olukord ning erakorraline ettekanne on erandlik, süüdimõistetul on tervis totaalselt käest ära ja ta ei ole suuteline tegema üldkasulikku tööd. Kaitsja leidis, et kohtu poolt äratehtud eeltöö ja kogu asja materjalide põhjal on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud ning T.M tuleb karistuse edasisest kandmisest vabastada KarS § 79 lg 1 alusel. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 425 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. KarS § 79 lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt põeb T.M rasket peaaju kahjustuse (traumaatiline kõvakelmealune verevalum, peaaju põrutus, subarahnoidaalne verevalum ja temporaalluu murd) järgset haigust, mille tagajärjel tekkis parema kehapoole halvatus ja kõnehäire. Kohtuarst- eksperdi Marika Väli on seisukohal, et T.M tervislik seisund ei võimalda tal alluda katseajal kriminaalhooldusele ja täita KarS § 75 lg 1 sätes tatud kontrollnõudeid ega teha üldkasulikku tööd, sest ta vajab abi igapäevastes toimingutes eluga hakkama saamisel. Mingil määral võib isik u paranemine tulevikus olla võimalik, kuid seda ei saa ekspertiisi tegemise hetkel prognoosida. Täielik paranemine on ebatõenäoline. Kohus märgib, et T.M näol on tegemist isikuga, kes on enne rasket haigestumist eeskujulikult täitnud kriminaalhoo lduse kontrollnõudeid ning kandnud ära enamuse talle mõistetud karistusest ehk 475 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 346 tundi. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu vajalikud järeldused teinud käitudes enne haigestumist seaduskuulekalt ning seega on karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) T.M puhul saavutatud.

Kohus, ära kuulanud kriminaalhooldaja, prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud erakorralise ettekande, lisamaterjalide ning EKEI Ida-Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisiosakonna ekspertiisiaktiga nr xxxx leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.M edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatult raske haiguse tõttu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.