Kohtulahend

1-16-10456

1-16-10456 tööriistad – piikvasara SDS MAX väärtusega 738 eurot ja meisli SDS MAX väärtusega 30 eurot, tekitades kuriteoga kannatanu E U M R’ le kokku varalise kahju summas 768 eurot. Sellise tegevusega R.L, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse R.L selles, et tema juhtis 05.augustil 2016 kella 18.50 ajal * tänaval maja nr * juures M P’le kuuluvat ja tema enda seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit sõiduautot Volvo V70 registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 EST seerianumbriga ARAF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,25 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,13 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis R.L mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sest ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning tema poolt juhitav sõiduauto kaldus * maja juures vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku tänava äärde pargitud R E kasutuses oleva mootorsõidukiga Peugeot 407 registreerimismärgiga *, tekitades nimetatud sõidukile tehnilised vigastused. Sellise tegevusega R.L , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks / tl 35 II kd/. Prokuröri poolt kohtus R.L’le nõutud karistus: KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista R.L-ile liitkaristuseks 1 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 21.08.2016 kell 14.02 kuni 22.08.2016 kell 14.05, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et R.L kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et R.L on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.L süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kannatanule E U M R on kuriteoga põhjustatud varaline kahju summas 768 eurot /tl 2832 II kd/ ning kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 768 eurot /tl 33 I kd/. Süüdistatav on avaldanud kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanule tekitatud kahju tuleb R.L’lt välja mõista.

1-16-10456 Tõkend - R.L on kahtlustatavana kinni peetud 21.08.2016 kell 14.02 - 22.08.2016 kell 14.05 /tl 27-29 I kd/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. R.L suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 35 I kd/, mis tuleb tühistada. Asitõendid – puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb R.L’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kaido Ehasoo R.L kaitsmise eest makstud tasu 240 eurot /tl 60-64 II kd/. R.L on taotlenud kokkuleppe sõlmimisel ja taotles kohtuistungil, et saaks menetluskulud tasuda riigile igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul. Kohus rahuldab menetluskulude ajatamise taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.