Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Aleksei Bogdan toime pannud kuriteona võõra vallasasja ebaseadusliku ära võtmise selle omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema isikuna: 1) kes on aasta jooksul toime pannud vargusi (karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi nii 08.09.2010 kui ka 05.12.2010 toime pandud varguste eest), viibides 15.12.2010 kella 14.00 paiku Viljandimaal, Viiratsi vallas, Vana-Võidu külas, Viljandi ÜKKK õppehoone riietusruumis, varastas X.X pükste taskust mobiiltelefoni HTC TOUCH 2 T 3333, väärtusega 3610 krooni (223,69 eurot). Telefonis oli ZEN kõnekaart, väärtusega 100 krooni (6,39 eurot) ja kaardil oli kõneaeg 10 krooni (0,63 eurot); 2) kes on aasta jooksul toime pannud vargusi, viibides 09.02.2011 kella 20.00 ajal Viljandi linnas Riia mnt 135 asuval Männimäe Selveris, püüdis sealt varastada 4 karpi komme „Vana Tallinn“ kokku väärtusega 32,60 eurot, mis ta oli peitnud spordikotti ja möödudes kassast, ei tasunud ta kotis olevate kommide eest. Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.09.2010 otsusega

mõistetud karistuse võrra s.o 2 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 09.02.2011 – 11.02.2011. Seega lugeda lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 02.03.2016. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 230,72 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Aleksei Bogdanilt 230,72 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Aleksei Bogdani kaitsja esinemise eest kohtueelses mentluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 123,84 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Aleksei Bogdanilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot (s.h käibemaks). Aleksei Bogdanle õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 51,84 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele

õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 717 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Aleksei Bogdan on kahtlustatavana kinni peetud 09.02.2011 – 11.02.2011, seega on Aleksei Bogdan viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.