Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-16-10239 ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS §-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-16-10239 apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. M.P `d süüdistatakse selles, et tema 14.09.2016 kell 19.15 paiku lõi enda elukohas Saare maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talus oma elukaaslasele E.U-le korduvalt rusikaga pea piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja tervisekahjustusena peahaava kulmu piirkonnas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani M.P toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 02.09.2016 kell 17.00 paiku Kuressaare linnas Mooni X asuva Säästumarketi parklas tungis avalikus kohas ja käitumise üldnõudeid rikkudes kallale oma elukaaslasele E.U-le, mille käigus tõukas teda mitmeid kordi pikali ja hoidis kõrist kinni. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Korrakaitseseaduse § 55 - Avalikus kohas käitumise üldnõuded, sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani M.P toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M.P-le nõutud karistus: KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus seitse (7) kuud; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi - vangistus üks (1) aasta. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus üks (1) aasta. KarS § 73 alusel jätta karistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks (2) aastat. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Süüdistatav M.P andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.

Kriminaalasi nr 1-16-10239 Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus tunnistab M.P süüdi KarS §-de 121 lg 2 p 2 ning 263 lg1 p1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS §-de 121 lg 2 p 2 ja 263 lg1 p1 alusel on võimalik mõista süüdlasele karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kokkulepitud karistus jääb süüdistuse §-de sanktsioonide piiresse. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.P karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 73 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid karistusest tingimisi vabastamisel ei esine. Tõkend- ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi – ei esitatud. Asitõendid- Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. M.P-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses kaitsjale tasuks kokku arvestatud 164 eurot. Menetluskulud kokku summas 809 eurot kuulub vastavalt karistuskokkuleppele süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.