Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-10418
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
J.P süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
J.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; keskeriharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korras, s.o Tartu Maakohtu 01.12.2014 otsusega KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistamata; kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik
§
järgi
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 2561 - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada J.P süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 01.12.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 327 (kolmesaja kahekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 12 (kaksteist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.P Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.P kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.P-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista J.P-lt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega seotud kulu 109 (ükssada üheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 67,20 (kuuskümmend seitse eurot 20 senti) eurot riigituludesse v.adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada J.P tasuda menetluskulud kokku summas 821,20 (kaheksasada kakskümmend üks eurot 20 senti) eurot ositi 10 kuu jooksul alates 2016 detsembrikuust igakuiselt vähemalt 82,12 eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 30.09.2017. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700085763 ning selgitusega: „J.P , 1-16-10418, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
J.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 24.04.2016 kella 22.40 paiku Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Vajangu külas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kohtuekspertiisi uuringuakti nr 878T alusel tuvastati J.P veres etanooli sisalduseks 1,83 +/-0,06 mg/g kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p-le 1 loetakse J.P alkoholjoobes olevaks isikuks. Seega J.P, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu poolt 01.12.2014 mõistetud ja kandmata karistuse 2 kuud 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 327 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg. 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Süüdistatav J.P on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 67,20 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 109 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku summas 821,20 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates 2016 detsembrikuust igakuiselt vähemalt 82,12 eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 30.09.2017. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.