Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

Pärnu Maakohtu 15. aprilli 2016. a otsusega tunnistati Rein Kruusmaa süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 210 lõigete 1 ja 2, § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 7440 eurot.

Maakohus tuvastas R. Kruusmaa süüküsimuse lahendamisel järgmised asjaolud. Risti

Vallavalitsus soovis 2011. aastal rajada vana raamatukogu hoonesse Risti valla tervisekeskuse, kus baseeruksid perearst, hambaarst ja apteek. Tervisekeskuse ehitamiseks otsustas vald taotleda

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust PRIA LEADER-i meetme kaudu. Toetuse taotlemiseks pidi vallavalitsus esitama PRIA-le vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tulevastelt potentsiaalsetelt ehitajatelt. Seetõttu küsis Risti vallavanem R. Kruusmaa

kolmelt

äriühingult hinnapakkumised. 28. jaanuaril 2011 saatis OÜ T esindaja R. Kruusmaale elektronposti teel pakkumise, mille kohaselt oleks tervisekeskuse ehitustööd maksnud 34 534,99 eurot. OÜ A esindaja saatis 1. veebruaril 2011 R. Kruusmaale meili teel hinnapakkumise, mille suuruseks oli 23 889 eurot. 2. veebruaril 2011 saatis R. Kruusmaale elektronposti teel pakkumise ka H OÜ, kes hindas ehituse maksumuseks 44 656 eurot.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Kruusmaa kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg,

taotledes kohtuotsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Risti valda ei saa käsitada majandustegevuses osaleva isikuna KarS § 210 lg 1 mõttes. Soodustuskelmuse

toimepanemisel ei ole R. Kruusmaa saanud varalist kasu. Lisaks ei saa R. Kruusmaale ette heita dokumendi võltsimist KarS § 299 lg 1 järgi ega ka võltsitud dokumendi kasutamist KarS § 345 lg 1 järgi. R. Kruusmaa poolt PRIA-le saadetud hinnapakkumised ei olnud allkirjastatud, seega ei saa neid lugeda dokumentideks. Projektitoetuse taotluse võltsimises ei ole R. Kruusmaale süüdistust esitatud. Ringkonnakohtu otsus

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja

apellatsioon rahuldamata. Seejuures oli kohus järgmistel seisukohtadel.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kasseeris R. Kruusmaa kaitsja, kes taotleb kohtulahendi

tühistamist täies ulatuses ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kassatsioonis esitatud väited on kokkuvõtlikult järgmiselt.

Kassatsioonivastus

Kassatsioonivastuses leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask, et

vaidlustatud kohtuotsused on seaduslikud ja põhjendatud. Kohtud asusid põhjendatult seisukohale, et Risti vald oli majandustegevuses osalev isik tervisekeskuse rajamisel. Ehkki märkimisväärset otsest majanduslikku kasu vald selle tegevusega ei plaaninud, oli kaudne majanduslik kasu ilmselge. Vald lõi tingimused tervishoiuga seotud ettevõtluseks. Erinevalt kaitsjast leiab prokurör, et R. Kruusmaa poolt allkirjastamata hinnapakkumised olid käsitatavad dokumentidena. Lisaks ei nõustu prokurör kassatsioonis esitatud seisukohaga, et süüdistust projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ei ole R. Kruusmaale esitatud. Süüdistuses on kirjas, et valeandmeid esitati ka projektitaotluses, kus oli odavaimaks hinnapakkujaks märgitud ebaõigesti H OÜ.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Riigikohus käsitleb esmalt R. Kruusmaa süüküsimust soodustuskelmuse toimepanemises

KarS § 210 lõigete 1 ja 2 järgi (I). Seejärel hindab kriminaalkolleegium, kas R. Kruusmaa süüdimõistmisel KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi on maa- ja ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (II). Viimaks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluse (III).

I R. Kruusmaa süüküsimuse lahendamisel KarS § 210 lg-te 1 ja 2 järgi on maa- ja ringkonnakohus

järginud kriminaalmenetlusõigust ning tuginenud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele. Seejuures on kohtuotsustes tuvastatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud. Muu hulgas näitasid kohtud ära, et R. Kruusmaa võltsis Risti valda kavandatava tervisekeskuse ehitustööde hinnapakkumisi, mille esitasid talle kolm ettevõtet. Hinnapakkumistes kajastas R. Kruusmaa tegelikust märgatavalt kõrgemat hinda. Võltsitud hinnapakkumised ja nendest lähtuvalt koostatud projektitoetuse taotluse esitas R. Kruusmaa PRIA töötajale, mis vastab KarS § 210 lõikes 2 nimetatud pettusele. Omades ebaõiget ettekujutust sellest, millised olid ettevõtjate pakutavad ehitustööde hinnad, rahuldas PRIA taotluse ja tegi Risti vallale väljamakse. Seega sai Risti vald R. Kruusmaa poolt toimepandud pettuse tulemusel tervisekeskuse rajamiseks tasuta väljamakse avalikest vahenditest.

Kaitsja on olnud kohtumenetluses läbivalt seisukohal, et Risti valda ei saa käsitada

majandustegevuses osaleva isikuna KarS § 210 lg 1 tähenduses, kuna tal ei olnud kohaliku omavalitsuse üksusena tervisekeskuse kavandamisel tulu teenimise eesmärki ega ka püsiva iseloomuga majandustegevust. Vastuseks nendele väidetele märgib kolleegium järgmist.

R. Kruusmaale esitatud süüdistusest lähtuvalt omab arutatavas kriminaalasjas tähendust

KarS § 210 lg-s 2 sätestatud koosseisualternatiividest esimene, s.o pettuse teel soodustuse saamine. Selle kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on pettus, mille tulemusena satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse, ning seeläbi soodustuse saamine. Vaadeldav koosseis kattub ebaõigussisult suuresti kelmuse üldkoosseisuga (KarS § 209), hõlmates sarnaselt pettust,

s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-98-09, p 13), ja selle tulemusena varakäsutuse tegemist. Neid kuriteokoosseise eristab peamiselt eksimuses olija poolt käsutatav vara. Erinevalt kelmuse üldkoosseisust,

millega

kaitstavaks

õigushüveks

on

vara

tervikuna

(vt

ka

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-32-11, p 7), kaitseb soodustuskelmuse koosseis üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke vahendeid.

soodustuse

saajana,

peab

väljamakse

olema

avalikest

vahenditest

eraldatud

majandustegevuses osalevale isikule ja edendama tema majandustegevust. Kuna soodustuse saamine on vahetult seotud isiku majandustegevusega ja peab seda eelduslikult soodustama, tuleb nimetatud erilise isikutunnuse olemasolu hinnata igal üksikjuhul sõltuvalt süüdistuses kirjeldatud asjaoludest.

Praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt tegutses R. Kruusmaa PRIA

projektitoetuse taotlemisel vallavanemana Risti valla kaudu. Väljamakstud projektitoetuse saajaks oli vald, s.o kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lgst 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg-st 2 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksus avalikõiguslik juriidiline isik ning võib õigussubjektina osaleda majanduskäibes, sh majandustegevuse läbiviimises, kui see vastab avalikele huvidele ega ole vastuolus tema ülesannetega. Eelöeldu järeldub muu hulgas ka KOKS § 35 („Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes“) lg-st 5, mis sätestab, et vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Kolleegium juhib tähelepanu sellelegi, et KOKS § 35 lg 1 kohaselt võib vald või linn teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Eelnevast tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus osaleda avalik-õigusliku juriidilise isikuna oma ülesannete täitmisel majandustegevuses.

saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, sh kohalik tegevusgrupp, seltsing ja kohaliku omavalitsuse üksus, kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud. Seega oli kohaliku omavalitsuse üksus, nagu ka näiteks ettevõtja, viidatud määruse alusel maaelu edendamiseks antavat projektitoetust taotlema õigustatud isik.

Maakohus viitas otsuses muu hulgas Risti valla projektitoetuse taotluses nimetatud projekti

üldistele eesmärkidele, milleks olid tervishoiuteenuste jätkusuutliku kättesaadavuse kindlustamine Risti vallas ja selle tagamaal ning tervishoiuteenuse osutamise tingimuste parandamine ja teenuseosutajate koostöö tihendamine. Lisaks loetles kohus projekti otsesemad eesmärgid, millena olid

käsitatud

valla

omandis

oleva

kasutuseta

hoone

kohandamine

tervisekeskuseks,

tervishoiuteenuse osutajatele kindlustunde tagamine munitsipaalomandis olevate ruumide pikaajalise kasutusõiguse kaudu, tervishoiuteenuse osutamise jätkamine Risti vallas ning tervishoiuteenuse osutajate tegevuskoha ruumide vastavus erinõuetele.

R. Kruusmaa esitatud projektitoetuse taotluse peamiseks eesmärgiks ei olnud tõepoolest valla

majandustegevuse soodustamine, vaid eelmises punktis märgitust lähtuvalt tervishoiuteenuse parema kättesaadavuse tagamine Risti vallas. Kahtlemata vastab see eelviidatud määrusest tulenevale eesmärgile, mille kohaselt määrati projektitoetust kõige üldisemalt maaelu arenguks (vt käesoleva otsuse p 12). PRIA peadirektori 5. oktoobri 2011. a käskkirjaga nr 13-6/2030 antigi kooskõlas määruses sätestatuga Risti vallale tervisekeskuse rajamiseks projektitoetus. Samas ei välista see mingilgi moel seda, et projektitoetuse taotlemise ja PRIA tehtava väljamakse kaudsem eesmärk oli muu hulgas edendada valla majandustegevust. Kolleegium leiab sarnaselt maa- ja ringkonnakohtuga, et soodustus on KarS § 210 lg-st 1 lähtuvalt ka selline isikule tasuta või osaliselt tasuta väljamakse avalikest vahenditest, millel võib olla mitu eesmärki. Seejuures ei pea soodustuse peamine eesmärk olema majanduslikku laadi, vaid võib sõltuvalt teo toimepanemise asjaoludest olla ka mittemajanduslik, näiteks tervishoiu-, kultuuri- või haridusalase tegevuse soodustamisel.

Nagu märgitud, soovis Risti vald tervisekeskuse rajamisega tagada eeskätt tervishoiuteenuse

jätkusuutlikku kättesaadavust vallas. Maakohus tuvastas, et projektitoetuse taotluse kohaselt kavandati tervisekeskus ettevõtjatele perearsti-, hambaarsti- ja apteegiteenuse osutamiseks. R. Kruusmaa esitatud projektitoetuse taotlusest tulenevalt pidi investeerimisobjektiks olev tervisekeskus jääma munitsipaalomandisse. Tervisekeskuses olevad ruumid taheti kohandada vastavalt ettevõtjate erinõuetele ja luua neile seejuures paremad tingimused vallas jätkuva tervishoiuteenuse osutamiseks. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu aga sellele, et projektitoetuse taotluse kohaselt oli projekti eesmärgiks ka ettevõtjatele tervishoiuteenuse osutamiseks ruumide pikaajalise kasutusõiguse andmine. Maakohus tugines valla koostatud finantsprognoosile, mis kajastas tervisekeskuse rajamisega kaasnevaid tulusid ja kulusid, ning sedastas, et vald arvestas tervisekeskuse ülalpidamisest majandusliku kasuga (sh üürituluga). Neil ja eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et Risti vald osales tervisekeskuse rajamiseks projektitoetuse taotlemisel muu hulgas majandustegevuses ning talle määratud PRIA projektitoetus soodustas valla majandustegevust ettevõtjatele tingimuste loomisel tervishoiuteenuse osutamiseks ja kavandatavas tervisekeskuses

paiknevate ruumide üürile andmisel. R. Kruusmaa ebaõigena esitatud andmed projektitoetuse taotluses olid soodustusrelevantsed, s.t neist sõltus soodustuse (projektitoetuse) saamine ja selle suurus investeerimisobjekti rahastamiseks, et tagada paremini tervishoiuteenuse kättesaadavus vallas ja selleks vajalikud tingimused ettevõtjatele. Kirjeldatud viisil projektitoetuse saamisega kahjustas R. Kruusmaa majanduskäibe ausust ja PRIA tegevust avalikest vahenditest toetuste andmisel.

Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid, et R. Kruusmaa saatis 26. aprillil 2011 elektronposti teel

PRIA töötajale projektitoetuse taotluse „Tervisekeskuse rajamine Ristile“. Elektronkirjale manusena lisatud taotlus oli digitaalselt allkirjastatud, nagu ka näiteks R. Kruusmaa koostatud hinnapakkumiste võrdlustabel. Saadetud kirjale lisas R. Kruusmaa manustena muu hulgas OÜ T, OÜ A ja H OÜ allkirjastamata hinnapakkumised, mille võltsimises R. Kruusmaad ka süüdistatakse.

Maakohus kajastas R. Kruusmaa muudetud hinnapakkumisi ja sedastas, et need on kirjalikud

aktid, mis sisaldavad ehitustööde mahu ja hinna pakkumisi kavandatava tervisekeskuse rajamiseks. Ühtlasi märkis kohus, et hinnapakkumistel on rekvisiidid, sh pakkumise koostanud isiku ning tema esindatava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. Lisaks juhtis maakohus tähelepanu, et PRIA luges hinnapakkumistega

tuvastatuks

pakkumise

esitamise,

selle

väljaandja

ja

hinnapakkuja

tahteväljenduse. Kokkuvõttes leidis kohus, et hinnapakkumised on süüdistuses kirjeldatud asjaoludel käsitatavad dokumentidena vaatamata sellele, et pakkumise koostaja ei ole neid allkirjastanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.

Nõustudes maa- ja ringkonnakohtuga, leiab kolleegium, et OÜ T, OÜ A ja H OÜ

hinnapakkumised on käsitatavad KarS § 299 lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 nimetatud dokumendina. Kõnealused pakkumised on kirjalikud aktid, mis sisaldavad mõtteväljendust ja olid nende esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Seejuures on pakkumistele märgitud nende väljaandja. Ettevõtjate esitatud pakkumiste võltsimine ja võltsitud hinnapakkumiste kasutamine

kahjustas KarS § 299 lg-s 1 ja § 345 lg-s 1 sätestatud koosseisudega kaitstavaid õigushüvesid. Eeltoodust lähtuvalt on dokument muu hulgas ka kirjalik akt, millel puudub selle väljaandja allkiri. Dokumendi väljaandja ei pea olema tuvastatav ainuüksi tema allkirja kaudu. Näiteks võib dokumendi väljaandja olla tuletatav dokumendi sisust, sh selle rekvisiitidest ja muudest asjakohastest andmetest. Võttes eelneva kokku, on kolleegium seisukohal, et maa- ja ringkonnakohus lugesid õigesti R. Kruusmaa võltsitud hinnapakkumised dokumentideks KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 tähenduses.

Kaitsja märgib kassatsioonis sedagi, et maakohus mõistis R. Kruusmaa lisaks kolme

hinnapakkumise

materiaalses

võltsimises

süüdi

ka

projektitoetuse

taotluse

võltsimises

intellektuaalselt, kuid sellist süüdistust ei ole talle esitatud. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. R. Kruusmaale esitatud süüdistuses on selgelt ja arusaadavalt kirjas, et talle arvatakse süüks nii OÜ T, OÜ A ja H OÜ hinnapakkumiste kui ka PRIA LEADER-i meetme projektitoetuse taotluse võltsimist. Seega ei väljunud maakohus süüdistuse piiridest. Lisaks väärib tähelepanu, et süüdistusest tulenevalt koostas R. Kruusmaa projektitoetuse taotluse ja märkis sinna ebaõiged andmed muudetud hinnapakkumiste põhjal. Maakohus järeldas, et süüdistatav võltsis seeläbi nimetatud taotlust intellektuaalselt. Varasema kohtupraktika järgi tähendab intellektuaalne võltsimine dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et R. Kruusmaa süüdimõistmine PRIA projektitoetuse taotluse võltsimises oli põhjendatud.

III

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 15. aprilli 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2016. a otsuse R. Kruusmaa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi võltsitud dokumendi väljaandmises ning mõistab ta selles osas õigeks. Muus osas, sh R. Kruusmaa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimises, jätab kriminaalkolleegium vaidlustatud kohtuotsused muutmata. Kassatsioon jääb rahuldamata.

Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt R. Kruusmaa kasuks välja

kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu 604,80 eurot, sh käibemaks 100,80 eurot. Taotluse kohaselt sisaldab see summa kassatsiooni koostamise ja esitamise kulu 480 euro ja õigusteenuse kulu 24 euro ulatuses. KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 361 lg 1 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb selles asjas R. Kruusmaa kohta KrMS § 361 lg 1 punktis 7 nimetatud lahendi, peab riik hüvitama tema kassatsioonimenetluse kulud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.