Kriminaalasi nr. 1-16-10309
Eesti Vabariigi nimel 24. november 2016. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi S.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.K, IK XXX; sünniaeg: 01. juuli 1977. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: abielus, 2 alaealist ülalpeetavat; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: vahistamine
Süüdi tunnistada S.K KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.K eelvangistus 18.–19. veebruar 2016. a ja 28. september – 24. november 2016. a, s.o kokku üks (1) kuu kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks S.K-le mõista kümme (10) kuud üks (1) päev vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust – kümme (10) kuud üks (1) päev vangistust – ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.K ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
KarS § 75 lg 2 p 5 ja 8 alusel määrata, et S.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi lisakohustusi:
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus S.K süüdistatakse selles, et tema: •
kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et S.K on kohustatud pöörduma ja alluma ravile ning kokkuleppega annab ta selleks eelneva nõusoleku. S.K annab nõusoleku tegelda alkoholi tarvitamisega seotud raviga. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et S.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammi valiku otsustab kriminaalhooldusametnik. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada S.K-le lähenemiskeeldu M.M. (IS.K) suhtes 2 aastaks, keelates S.K lähenemise nii M.M. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXX) kui ka mujale lähemale kui 50 meetrit, sh ka töökohal (käesoleval ajal XXX) lähenemise lähemale kui 50 meetrit. S.K on keelatud suhelda M.M. muul viisil kui sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. M.M.ga juhuslikul kohtumisel on S.K kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada S.K-le KrMS § 310 alusel lähenemiskeeldu kannatanu M.M. suhtes kokkuleppes kajastatud tingimustel.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 2 CD-R plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Asitõendid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena kuulub S.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistataval alaealiste ülalpeetavate olemasolu ning tema enda seisukohta menetluskulude tasumisega seoses leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.