Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-7655
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu R.P vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu R.P (isikukood XXX) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus
Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohus 15.09.2014 otsusega karistas R.P KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus temale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 20.05.2014 otsusega (1-14-4360) 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi eelvangistuse karistuse hulka lugemisel jäi R.P lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 järgi asendas kohus selle karistuse 1326. tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat. A. Butnekot kohustus järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 01.10.2014.
29.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik R.P kohta Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata tema karistus täitmisele. Ettekandest nähtuvalt on R.P kogu katseaja vältel suhtunud talle kohtu määratud karistusse kerglaselt ja ta on pidevalt rikkunud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ette nähtud ajakava. Määratud 1326. töötunnist on R.P 28.09.2016 seisuga sooritanud 808 tundi, sooritamata on 518 tundi. Ka registreerimiskohustust ei täitnud R.P korrektselt. Katseaja jooksul seitsmel korral ei tulnud ta õigeaegselt registreerima.
Karistusregistri väljavõttest 28.09.2016 selgub, et R.P on katseajal toime pannud viis väärtegu.
Käesolevaks ajaks on möödunud tähtaeg, mille jooksul R.P tuli üldkasulik töö ära teha. Samas on ta 1326 töötunnist ära teinud üksnes 926 tundi. Perekondlikud ja terviseprobleemid, mida R.P on vabanduseks toonud, ei ole ajalist perspektiivi arvesse võttes tõsiseltvõetavad. Kohus nõustus kriminaalhooldajaga, et suureks takistuseks üldkasuliku töö tegemisel on R.P korduv tööde ajakavast mitte kinni pidamine. R.P käitumine on üldkasuliku töö teostamist takistav. Olukorda ei ole muutnud ka see, et hooldusametnik on korduvalt rõhutanud ajakavade täitmise vajalikkust. Hinnates R.P käitumist üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud perioodi vältel, võib väita, et ta hoidub selle tegemisest kõrvale. Tema puhul ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täitnud oma eesmärki – R.P on seniajani kohtuotsust sisuliselt eiranud. Seepärast tuleb kohaldada KarS § 69 lg-s 6 sätestatud kõige rangemat meedet ning pöörata temale Tartu Maakohtu 15.09.2014 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Käesoleva määruse tegemise seisuga on R.P teinud 926 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 400 tundi.
13.11.2014 on kriminaalhooldajale esitatud seletus (lisa 1), millest nähtuvalt oli probleem ema tervisega, kellel oli insult. Ema keha parem pool lakkas töötamast, teda oli vaja aidata ja liisinguid maksta. 4.1
12.08.2015 esitas R.P avalduse selle kohta, et aasta lõpuni teha töötunnid puhkepäevadel, sest vaja oli detsembris maksta liisingumakseid ning alates 2016. aastast oli lubatud teha maksimumtunde (lisa 2). 11.11.2015 arstitõendist (lisa 3) nähtuvalt oli R.P 07.12.2015 haige ja ei saanud tunde teha.
alates 09.11.2015 kuni
28.06.2016 esitas R.P seletuse (lisa 4) tundide tegemata jätmise kohta perioodil
14.04.2016, 13.05.2016 ja 16.05.2016. Vastavat taotlust ei ole kriminaalhooldaja kohtule
esitanud ja R.P ise ei olnud teadlik, et ta võib sellise taotlusega kohtusse pöörduda. Samas on võimalik, et kohus antud menetluse käigus tuvastab üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja peatumise. Kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli peatunud, lükkub täitmise aeg edasi ja isikule tuleb anda võimalus selle aja sees töötunde teha.
Samuti ei pea ringkonnakohus teostatavaks määruskaebuse taotlust lugeda R.P üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine vahepealsetel ajaperioodidel peatunuks, milline toimimisviis annaks R.P-le võimaluse teha täiendavaid üldkasuliku töö tunde. Nimelt tuleneb KarS § 69 lg-st 3 sõnaselgelt, et kohus võib üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu küll peatada, kuid on seejuures seotud üldkasuliku töö tegemise üldise tähtajaga. Ehk siis üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamine saab kõne alla tulla vaid juhul, kui esialgselt määratud tähtaeg oli lühem kui 24 kuud. Kuivõrd käesoleval juhul oli Tartu Maakohus 15.09.2014 otsuses ette näinud R.P kohustuse teha üldkasulik töö ära
/allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau
/allkiri/
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.