Kohtulahend

tingimisi enne

S.P tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 23.05.2016.a otsusega KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.04.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – vangistus 4 kuud ja 12 päeva - võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 10 kuud ja 12 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.05.2016.a. Kohtuotsus jõustus 08.06.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 21.05.2016.a ja lõpp on 02.04.2017.a. S.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta viibib ravil XXXX üksuses ja ravi tõttu ei ole saanud olla hõivatud teiste tegevustega. Distsiplinaarkaristusi ei ole. S.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 1997. aastast on ta elanud XXXX ja seal ka töötanud XXXX. XXXX OÜ esindaja kinnitas, et vabanemisel saab S.P osaühingus tööd ja samuti ka elamispinna. S.P soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus 6 kuulise katseajaga. Peale vabanemist asub elama XXXX. XXXXOÜ tagab elamispinna. Karistust kannab joobes juhtimise eest kahe kohtuotsuse järgi. Kriminaalkorras karistatud 6 korda, kehtivaid karistusi kolm ja vanglas teist korda. Vabanemisel töökoht on olemas XXXXOÜ. Alkoholiga probleemid tekkisid peale lahutust. Tahab vabanemisel tööle minna. On nõus lisakohustustega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör S.P allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et S.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.P kannab karistust teise astme kuriteo eest, tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.P olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.