Kohtulahend

väljahingatavas õhus oli 0,845 mg/ l kohta. Nimetatu kohta koostati alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll, mis on allkirjastatud hooldusaluse poolt (tl 117-118). 16.11.2016 seletuses kirjutab Z.R , et kriminaalhooldusametnik kontrollis teda peale Viru Maakohtu 16.11.2016 aasta kohtuistungit registreerimisele tulles indikaatorvahendiga. Alkoholi tarvitas, kuna kartis, et teda võidakse saata karistust kandma vanglasse. Tarvitas 2 pitsi viina hommikul kell 04.00 enne kohtuistungit. Süüdimõistetu lubab, et rohkem sellist rikkumist toime ei pane ning annab nõusoleku läbida alkoholi vastase võõrutusravi (tl 119). Esmakohtumise ajal 19.11.2015 selgitati Z.R-ile põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Z.R kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad (tl 98-99). Kriminaalhooldusametnik koostas seoses Z.R-i rikkumistega erakorralise ettekande 27.10.2016. Viru Maakohtu 16.11.2016 kohtumäärusega jäeti ettepanek mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Z.R on talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.10.2015 kohtuotsusega täitmiseks määratud 235 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 108 tundi ja tegemata on 127 tundi. Süüdimõistetu tunnistas oma rikkumist ja kahetses tehtut ning andis oma kirjaliku nõusoleku alkoholivastase võõrutusravi läbimiseks. Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata Z.R-ile täiendav kohustus - läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 17.02.2017. Nimetatud kohustus aitab süüdimõistetul edaspidi järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning vältida uusi seaduserikkumisi. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu Z.R on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning nimetatud rikkumisele tuleb reageerida. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõningate probleemidega ning võttes arvesse kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus aitaks Z.R edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning saavutada tõhusamalt hoolduskava eesmärke.