lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-10537/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 17.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-10537/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
938
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-10537/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-10537

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Kohtuasi

XXXXVangla materjalid S.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

S.M (ik XXX) viibib Vanglas

Kaitsja

Jugans Grossmann

Kohtuistungi toimumise aeg,

10.11.2016.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada S.M (kuus) kuud.

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada S.M katseajal KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,

3.Kohaldada S.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2 4 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
4.S.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.Määrata S.M-ile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
6.S.M vabastada määruse jõustumisel.
7.KrMS § 180 alusel välja mõista S.M-ilt riigituludesse kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.12.2015. a otsusega tunnistati S.M süüdi KarS § 329 järgi ja teda karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2015.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 7 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud ja 25 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 13.12.2015.a. kuni 15.12.2015.a, s.o. 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

vangistus 9 kuud ja 22 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati karistuse kandmisele asumise aeg. Kohtuotsus jõustus 23.01.2016. a. Karistuse kandmise algus oli 24.05.2016.a ja lõpp on 18.03.2017.a. S.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et tema suhtes ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma vanematele kuuluvasse majja XXXX. Vabanemisel on võimalik asuda tööle XXXX OÜ-s. S.M soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus kuue kuulise katseajaga. XXXX. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Karistustest oli üks noomitus, distsiplinaarkaristusi ei ole. Töökoht on olemas, XXX OÜ, juhiabi. Kahetseb oma tegu ja on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör S.M-ile katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja ühineb prokuröri ja vangla arvamusega ning toetab S.M-i ennetähtaegset vabastamist. On näha, et ta on teinud endale vastavaid järeldusi. Tal on olemas elukoht ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.M on vanglas esimest korda, ta kannab karistust teise astme kuriteo eest. Vangla ja prokurör toetavad S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud

kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.M olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.