Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-15-10537
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Kohtuasi
XXXXVangla materjalid S.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.M (ik XXX) viibib Vanglas
Kaitsja
Jugans Grossmann
Kohtuistungi toimumise aeg,
10.11.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,
vangistus 9 kuud ja 22 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati karistuse kandmisele asumise aeg. Kohtuotsus jõustus 23.01.2016. a. Karistuse kandmise algus oli 24.05.2016.a ja lõpp on 18.03.2017.a. S.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et tema suhtes ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma vanematele kuuluvasse majja XXXX. Vabanemisel on võimalik asuda tööle XXXX OÜ-s. S.M soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus kuue kuulise katseajaga. XXXX. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Karistustest oli üks noomitus, distsiplinaarkaristusi ei ole. Töökoht on olemas, XXX OÜ, juhiabi. Kahetseb oma tegu ja on nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör S.M-ile katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja ühineb prokuröri ja vangla arvamusega ning toetab S.M-i ennetähtaegset vabastamist. On näha, et ta on teinud endale vastavaid järeldusi. Tal on olemas elukoht ja töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et S.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. S.M on vanglas esimest korda, ta kannab karistust teise astme kuriteo eest. Vangla ja prokurör toetavad S.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud S.M-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab S.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud
kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on S.M olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.