Kohtulahend

kriminaalhooldaja XXXXVangla Pärnu määramisel ja saata määrus täitmiseks

tingimisi

Neeme Tähtla tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 21.11.2014.a otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi (episood 09.12.2010) ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi (episoodid 15-17.02.2011 ja 15-17.02.2011) ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 07.04.2010 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-06-11232 Neeme Tähtlale mõistetud karistusega - 1 aastase vangistusega, suurendades karistust 1 aasta võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati Neeme Tähtla süüdi esitatud süüdistustes (s.o episoodid enne 07.04.2010) KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi (episoodid 13.09.2009, 20.09.-17.10.2009, 01.-11.10.2009, 22-23.10.2009, 01.-15.12.2010) ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 07.04.2010 Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-06-11232 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 - § 22 lg 3 järgi mõistetud ja käesoleva otsusega KarS § 65 lg 2 alusel liidetud karistusega (kokku vangistus 2 aastat 3 kuud), üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti

lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistus aeg (07.- 09.06.2011), so 3 päeva. Ärakandmata karistus on 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Määrati, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja N. Tähtlat kohustati ilmuma kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. Kohtuotsus jõustus 07.04.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 11.05.2015.a ja lõpp on 07.11.2017.a. Neeme Tähtla kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on alates 06.11.2015 osalenud tööhõives. Lisaks on temaga igakuiselt läbi viidud erinevaid vestlusi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Neeme Tähtla kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma emale kuuluvasse korterisse aadressil XXXX. Vanglamaterjalide kohaselt soovib vabanemisel asuda tööle OÜ XXXX, kuid kriminaalhooldaja ei saanud ettevõtte juhatuse liikmega kontakti, seega ei saa kinnitada vabanemisjärgse töökoha olemasolu. Neeme Tähtla soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub ema juurde aadressil XXXX. Kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas teist korda. Kannab karistust varguse ja ebaseadusliku sissetungi eest. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Töökoht vabanemisel on olemas. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Neeme Tähtla tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Neeme Tähtlale katseaja määramist kuni 07.11.2017 (karistusaja lõpuni) ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Neeme Tähtla võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Neeme Tähtla käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad N. Tähtla tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud N. Tähtla mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab N. Tähtla tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on N. Tähtlal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.