Kohtulahend

tingimisi enne

K.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.02.2015 otsusega KarS § 424 järgi ning karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.08.2013 otsusega mõistetud karistuse - 3 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.02.2015, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus 296 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 17.03.2016.a. Viru Maakohtu 30.03.2016.a määrusega pöörati K.F-ile Viru Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse ärakandmata osa (6 kuud 26 päeva vangistust) täitmisele. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks K.F-i vanglasse saabumise aeg. Kohtumäärus jõustus 13.05.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 20.06.2016.a ja lõpp on 15.01.2017.a.

K.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole hõivetes osalenud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.F-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma ema juurde XXXX. Kinnipeetava ema ja tema abikaasa andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd XXXX OÜ-s, kuid ettevõttel on maksuvõlad. Võrreldes äriregistris olevaid ja telefonivestluses ettevõttes juhatuse liikme XXXX avaldatud andmeid, on põhjust kahelda XXXX OÜ usaldusväärsuses. K.F soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. On nõus 6 kuulise katseajaga. Elama asub emale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökoht on olemas. Praegu ei ole alkoholiga probleeme, 20-ndate aastate alguses tarvitas alkoholi rohkelt. Elektroonilise valvega ei ole nõus. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab K.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör KarS § 76 lg 5 alusel K.F-ile katseaja määramist 6 kuuks ja katseajaks allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et K.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. K.F on vangistuses esimest korda, ta on vangistuses käitunud nõuetekohaselt. Vangla ja prokurör toetavad K.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud K.F-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab K.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud

kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on K.F olemas kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.