Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohus karistas T.R 03.12.2015. a otsusega KarS § 424 ja § 423 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 08.04.2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 8 kuu võrra. Kohtuotsus jõustus 19.12.2015.

Harju Maakohus karistas T.R 08.04.2015. a otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.08.2015 ja lõppeb 17.04.2017. T.R avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 29.10.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning on möödunud 6 kuud KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tema ennetähtaega vangistusest vabastamata jätmisest. Tartu Vangla toetab T.R tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekande järgi on T.R vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Suhted lähedastega on head ning elukaaslase sõnul on tutvusringkonnas peamiselt seadusekuulekad pereinimesed. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo nõustub Tartu Vangla seisukohaga T.R vabastamise osas. Süüdimõistetu T.R selgitas, et peab lõpetama alkoholi tarvitamise, kuna tal on terviseprobleemid. Ta on võimeline täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid, sh mitte tarvitama alkoholi, läbima sotsiaalprogrammi ja alluma elektroonilisele valvele. Ta soovib elada seadusekuulekalt. Kaitsja advokaat Marko Paabumets toetab T.R vabastamist tingimisi enne tähtaega. On näha, et inimene on oma eelmise eluviisi hukka mõistnud, saanud aru oma tegude tähendusest, soovib muuta oma elu ja on läbinud sotsiaalprogrammid. Tal on perekond ja töökoht, millest tulenevalt on väljavaated õiguskuuleka elu jätkamiseks olemas. Kohtu seisukoht T.R kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. T.R on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ja üle nelja kuu ning on möödunud 6 kuud KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tema ennetähtaega vangistusest vabastamata jätmisest. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.R on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral. Varasemalt on teda karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest, riisumise, mootorsõiduki ärandamise eest ja kehalise väärkohtlemise eest (karistused on kustunud). Samuti on teda varasemalt karistatud kolmel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, otsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest (juhtis mootorsõidukit, kui tal oli juhtimisõigus ära võetud), kehalise väärkohtlemise ja varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt. Praegu kannab ta kahe kohtuotsuse alusel liitkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riski hindab vangla pigem kõrgeks – üldine risk kahe aasta jooksul on 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise osas 40%. Ohtlikkus seisneb alkoholi joobes mootorsõiduki juhtimises, võimalik ohtlikkuse käivitaja on alkohol. T.R on varasemalt kandnud reaalset vangistust, viibinud nii kriminaalhooldusel kui ka teinud üldkasulikku tööd. Viimase vangistuse kandis ta lõpuni, kui Harju Maakohus karistas T.R 28.04.2011. a otsusega. Praegu kannab ta liitkaristust Harju Maakohtu 08.04.2015. a otsuse ja Tartu Maakohtu 03.12.2015. a otsuse alusel. Kuigi kohus vabastas ta 08.04.2015. a otsusega tingimisi vangistusest, ei suutnud T.R jätkata edaspidi õiguskuuleka eluviisiga. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tartu Vangla karistas teda 25.01.2016. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta ei teavitanud kambris olevatest keelatud esemetest (mängutäringutest). Kohus leiab, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, millest võiks järeldada, et kinnipeetav ei suuda täita kriminaalhooldusega kaasnevaid reegleid. T.R on vabanemisel kindel elukoht elukaaslase emale kuuluvas majas. Samuti on tal võimalus asuda tööle XXXX veevärgilukksepana. Tema vastu on rahalisi nõudeid 10.10.2016 seisuga 1930,36 eurot, vabanemisfondis on X eurot. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel on kinnipeetav osalenud majandustöödel ajavahemikel 30.09. – 31.10.2015 ja 25.04. – 31.07.2016. Samuti on ta ajavahemikul 20.05. – 20.06.2016 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud vabanemiseelsel nõustamisel. T.R on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Sealhulgas on teda kokku karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis viiel korral. Vangla iseloomustuse järgi on ta motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest, peamiseks loobumise põhjuseks toob T.R halvenenud tervise ja soovi mitte enam vanglasse sattuda. Sotsiaalprogrammi läbimisel on ta hinnanud oma võimekust alkoholist loobumiseks kõrgeks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.R ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. T.R on vabanemiseks kõik eeldused täidetud –elukoht, töökoht ja toetavad lähedased. Ta on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ning saab aru, et mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes olles võivad kaasneda rasked tagajärjed. T.R vajab vabanedes järelevalvet ja abi, et toime tulla ilma alkoholita ja uute kuritegude toimepanemiseta. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik mõjutada teda edaspidi jätkama õiguskuuleka eluviisiga, kuna varasemad katseajad on ta suutnud läbida käitumiskontrolli nõudeid rikkumata. Arvestades T.R poolt toimepandud kuritegusid ning selleks, et aidata tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, tuleb talle määrata kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ning

osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Selleks, et ta saaks vabaduses majanduslikult edukalt toime tulla, määrab kohus T.R-ile kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. T.R on andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning täisealised seal elavad isikud andsid seadme paigaldamiseks nõusoleku. Kohus on seisukohal, et T.R ei ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt ilma elektroonilist järelevalvet kohaldamata, kuna ta ei suutnud katseaega läbida ilma, et oleks uue kuriteo toime pannud. Kuna T.R on toime pannud tahtliku teise astme kuriteo, on võimalik talle KarS § 751 lg 3 p 1 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-6 kuud. Kohus leiab, et T.R-ile tuleb elektrooniline valve määrata kaheks kuuks, mille jooksul on tal rangelt kontrollitud tingimustes võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. T.R karistuse kandmise aeg lõpeb 17.04.2017, mistõttu tuleb katseajaks määrata 6 kuud. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et T.R tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb T.R hüvitada.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.