Kriminaalasi nr 1-15-10977
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2016. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-10977
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Abiprokurör Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult) Abiprokurör Liane Peets
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Virko Tõlgi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
Elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 37910310214; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.
Kohtuistungi toimumise aeg
01.11.2016. a (kaugkohtuistung)
Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega tunnistati Virko Tõlk süüdi KarS § 329 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Virko Tõlgile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.12.2015. a ja lõppeb 26.01.2016. a. Tartu Vangla edastas 15.09.2016. a kohtule materjalid Virko Tõlgi suhtes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta Virko Tõlgi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Abiprokurör Külli Zimm on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha Virko Tõlgi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Virko Tõlgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 27.10.2016. a edastas Tartu Vangla materjalid Virko Tõlgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Virko Tõlgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
Süüdimõistetu Virko Tõlk selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna ta soovib Eestist ära kolida ning sellisel juhul ei ole kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes võimalik. Lisaks on Virko Tõlgil jäänud väga vähe karistust kanda, tema karistusaeg lõpeb jaanuaris 2017. a. Virko Tõlk ei soovi, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Abiprokurör Liane Peets leidis kohtuistungil karistusjärgse käitumiskontrolli taotluse osas, et Virko Tõlgi suhtes on täidetud KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused. Virko Tõlk on korduvalt kandnud karistust vanglas, kuid sellele vaatamata on uuesti asunud kuritegelikule teele. Virko Tõlk on ka karistuse kandmise ajal pannud toime kuriteo, mis annab alust arvata, et Virko Tõlk on ohtlik. Ohtlikkus tuleneb alkoholijoobes kuritegude toimepanemisest. Prokuröri hinnangul võib Virko Tõlgi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine tekitada raskusi, kuna Virko Tõlk ei avalda oma elukohta, kuhu ta kavatseb karistuse kandmiselt vabanemise korral elama asuda ja seda nii Eestis, kui ka Rootsis. Rootsis on väga raske töökohta leida. Prokurör osundab, et ka Virko Tõlgi ema ei pea usutavaks poja juttu Rootsis töökoha leidmise osas. Kuna Virko Tõlk on kaotanud lähedast usalduse, ei ole prokuröri hinnangul kuigi tõenäoline, et Virko Tõlgil oleks võimalik vabanemise korral sugulaste juurde elama asuda. Virko Tõlgil on säilinud suhted oma alaealiste laste emadega. Prokurör leiab, et Virko Tõlgil oleks võimalik endale elukoht leida, kui ta seda taotleks. Samuti osundab prokurör, et kohus saaks kohustada Virko Tõlki leidma endale elukoha. Prokurör leiab, et Virko Tõlk vajab karistusjärgset käitumiskontrolli ning lisakohustused aitaksid Virko Tõlgil leida endale töökoha, omandada eriala ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega. Prokuröri hinnangul tuleb Virko Tõlgi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üheks aastaks.
Kohus käsitleb esmalt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimust ning seejärel hindab karistusjärgse käitumiskontrolli võimalikkust ja vajalikkust.
Harju Maakohtu 26.09.2014. a otsusega mõisteti Virko Tõlk süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Virko Tõlgile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Virko Tõlgi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.06.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 7 päeva vangistust, võrra. Virko Tõlgile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.2014. a. Karistuse kandmise ajal on Virko Tõlk süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega KarS § 329 järgi ning talle on karistuseks mõistetud 4 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 13 päeva vangistust, võrra. Virko Tõlgile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 30.12.2015. a. Eeltoodust tulenevalt on kohus eelnimetatud otsustega mõistnud (võttes arvesse KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid) Virko Tõlgile karistuseks vähem kui 2 aastat vangistust. Kuigi Virko Tõlgile tahtliku kuriteo eest mõistetud karistust (Harju Maakohtu 26.09.2014. a otsusega 1 aasta 6 kuud vangistust ja Harju Maakohtu 30.12.2015. a otsusega 4 kuud 14 päeva) on suurendatud KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra, ei ole KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt mõistetud lõplikku liitkaristust (mis on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel) võimalik arvestada „tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistamisena“. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kuigi Virko Tõlk kannab käesoleval ajal karistust ka Harju Maakohtu 29.06.2012. a otsusega mõistetud ärakandmata karistust (täitmisele pööratud 1 aasta 8 päeva vangistust), kuna Virko Tõlk vabastati tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ja ta rikkus katseaja nõudeid. Seetõttu pöörati Virko Tõlgile mõistetud karistus täitmisele. Virko Tõlgile nimetatud ärakandmata karistus on liidetud Harju Maakohtu 26.09.2014. a otsusega KarS § 65 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei kanna Virko Tõlk tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistust vähemalt kaheaastast vangistust. Samuti ei moodustunud talle Harju Maakohtu 26.09.2014. a või 30.12.2015. a otsustega mõistetud karistusmäär liitkaristuse mõistmisel KarS § 63, § 64 või § 65 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud KarS § 871 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, s.o isikut ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. Sellest tulenevalt ei ole täidetud formaalsed eeldused, et Virko Tõlgi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.