Kohtulahend

Vangla Lääne-Harju saata määrus täitmiseks

Raul Märka kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning ajavahemikul 15.04.201629.09.2016 töötas väljaspool vanglat ettevõttes XxxxAS. Alates 07.09.2016 õpib Tööstushariduskeskuses. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Raul Märka kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama s, Xxxx, kus elab kinnipeetava ema Xxxx. Vabanemisel on võimalus tööle asuda Xxxx OÜ-s. Raul Märka soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub Xxxx, s ja töökoht on olemas Xxxx OÜ. Kannab karistust KarS § 184 lg 1 ja § 392 ́ järgi. Kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas teist korda. Alkoholi tarvitamist alustas 15 aastaselt ja narkootikumide tarvitamist 16 aastaselt. Tänu eelmisele vangistusele sai sõltuvusest lahti. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Raul Märka tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja palub rahuldada taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kuritegu, mille eest ta kannab karistust, jäi katsestaadiumisse. R. Märkal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on jäänud olla veidi üle aasta. Vangla, kriminaalhooldusametnik ja prokurör toetavad R. Märka vabastamist. Kaitsja palub anda R. Märkale võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seadusekuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Raul Märka võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Raul Märka on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Karistuse kandmise ajal on ta osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad R. Märka tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud R. Märka mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab R. Märka tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R. Märkal olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.