lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-4304/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 10.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-4304/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1027
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-4304/4Pärnu Maakohus Paide kohtumaja08.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-4304

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Kohtuasi

Vangla materjalid Aare Topsi (Tops) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aare Tops (ik 36701276018) viibib Vanglas

Kaitsja

Toomas Pilt

Kohtuistungi toimumise aeg,

03.11.2016.a Tallinn, kaugkohtuistung

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

koht

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Aare Tops karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud.
2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada Aare Tops katseajal KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.Kohaldada Aare Topsi suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist, - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
4.Aare Topsile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.Määrata Aare Topsile kriminaalhooldaja Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
6.Aare Tops vabastada määruse jõustumisel.
7.KrMS § 180 alusel mõista Aare Topsilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Aare Tops, kohtuasi nr 1-13-4304, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aare Topsi vangistusest vabastamiseks.

tingimisi enne tähtaega

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 08.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati Aare Tops süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.05.2013.a., so 2 päeva, kandmisele kuulus 9 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata vangistus A. Topsi suhtes kohaldamata tingimusel, et A. Tops ei pane temale määratud 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 24.05.2013. a.

Harju Maakohtu 18.02.2015.a kohtumäärusega pikendati Aare Topsile Pärnu Maakohtu 08.05.2013. a kohtuotsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 07.11.2015. a ning määrati talle lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 02.03.2015. a. Harju Maakohtu 04.08.2015. a kohtumäärusega kuulutati Aare Tops tagaotsitavaks ning ta peeti kinni 18.05.2016. a. Harju Maakohtu 25.05.2016.a määrusega pöörati Aare Topsile Pärnu Maakohtu 08.05.2013. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Aare Topsi karistuse kandmise alguseks loeti 18.05.2016. a. Kohtumäärus jõustus 17.08.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 18.05.2016.a ja lõpp on 18.03.2017.a. Aare Topsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses oli ta 26.07.2016-30.08.2016 määratud majandustöödele. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aare Topsi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama tuttavale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole. Aare Tops taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Alkoholiga algasid probleemid 2001-2002, on pöördunud ka ravile. Poolteist aastat peale kriminaalhoolduse poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu ei joonud. On teadlik, et katseajal ei tohi alkoholi tarvitada. Lubab minna tööle, leiab, et see on kõige parem ravi. Lubab, et enam ei istu auto rooli alkoholijoobes. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Aare Topsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Prokurör leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja on samal seisukohal, kui prokuratuur ja vangla ja leiab, et on olemas kõik alused vabastamiseks. Lisakohustuste määramine on õige ja õigustatud. Kaitsja toetab A. Topsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Aare Topsi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Aare Topsi käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad A. Topsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Topsi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Topsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Topsil olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.