Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-16-2698
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kohtuasi
Tallinna Vangla materjalid Viktor Derešivski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Viktor Derešivski (ik 35903200220) viibib Vanglas
Kaitsja
Marina Leis
Kohtuistungi toimumise aeg,
03.11.2016.a Tallinn, kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Ida-Harju täitmiseks
tingimisi
Harju Maakohtu 28.04.2016.a määrusega tunnistati KrMS § 489-11 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Viktor Derešivski suhtes tehtud Poola Vabariigi Varssavi Ringkonnakohtu 28.09.2015. a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Viktor Derešivski poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeriti KarS § 256 lg 1, KarS § 389 1 lg 2 ja KarS § 394 lg 2 p 3 järgi ja määrati Viktor Derešivskile kohtuotsuses kirjeldatud kuritegude eest Eestis täidetavaks karistuseks 4 aastat vangistust. Viktor Derešivski karistuse kandmise alguseks loeti 29.07.2013. a. Kohtumäärus jõustus 21.06.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 29.07.2013.a ja lõpp on 29.07.2017.a. Viktor Derešivski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et individuaalset täitmiskava talle koostatud ei ole. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Viktor Derešivski kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama Tallinnas, Liikuri 20-5 asuvasse korterisse. Vabanemisel on võimalik asuda tööle XXXX. Viktor Derešivski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab kuritegeliku ühenduse organiseerimise, maksukohustuse varjamise ja rahapesu eest. Kriminaalkorras karistatud üks kord. Vabanemisel asub elama pojale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökoht on olemas. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Viktor Derešivski tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Prokurör leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsealune on eakas inimene, kandis karistust Poolas rasketes tingimustes, mistõttu vajab ravi. Tal on olemas töökoht ja perekonna toetus. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Viktor Derešivski võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Viktor Derešivski käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud V. Derešivski mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab V. Derešivski tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on V. Derešivskil olemas kindel elukoht, töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest
ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.